Milliardinik taarsigassarsiniarneq suli akuerineqanngitsoq: Isumatusaartumik allamik pilersaaruteqartoqanngilaq, pisortaaneq oqarpoq

Kommuneqarfik Sermersuumit 12,25 milliarder koruuninik taarsigassarsiniarnissamik qinnuteqaat Naalakkersuisunit akuerineqanngippat, kommunip ingerlatseqatigiiffiutaa NCD Iserimmut kattutsinneqarsinnaassanngilaq, taamalu akiliiisinnaajunnaarluni. - Isumatusaartumik allamik pilersaarusiortoqarsimanngilaq, kommunimi pisortaaneq oqarpoq.

Kommuneqarfik Sermersuumi kommunalbestyrelsip kommunip 2023-mut missingersuutai sapaatip-akunnerani matumani aappassaaneerlugit suliaralugillu akuersissutigai.

Missingersuutinili pingaarutillit ilaat ataaseq suli inissinneqanngilaq, Naalakkersuisut kommunimit 1,25 milliarder koruuninik taarsigassarsinissamik qinnuteqaat suli akuerisimanngimmassuk. Illoqarfimmik ineriartortitseqatigiiffiup Siorarsiorfik - Nuuk City Developmentip ingerlariaqqissinnaannginnerani immikkuualuttunik annaassiniarluni taarsigassarsiniarnissaq pilersaarutinut ilaavoq.

Ingerlatseqatigiiffimmit sanaartukkat aallartinneqareersimasut - taakkununnga ilanngullugu Nuup qeqqani meeqqat atuarfissarsuannit sanaartorneq aningaasalersorneqarsinnaanngillat. Kommuni atuarfiliornerup aqunneqarneranik ilaatigut tigusinissamut aningaasanik pisariaqartitsivoq, tassungalu atatillugu taarsigassarsiniartoqarluni.

Naalakkersuisut kommunimit qinnuteqaat decembarip 15-iani suliarisussaavaat, kommunimillu neriuutigineqarpoq, maannakkorpiaq allamik pilersaaruteqartoqanngimmat Naalakkersuisut qinnuteqaammut akuersissasut, kommunimi pisortaaneq Ole Jakobsen nassuiaavoq:

Akilisiisinnaajunnaarsinnaasoq

- Sanaartornerit aallartinneqareermata allamik pilersaaruteqartoqanngilaq. Isumatusaartumik allamik pilersaatuteqartoqanngilaq. Allamik pilersaaruteqartuaannartussaagaluarpoq, NCD-lli akiliisinnaajunnaarnera qiviarneqaannarsinnaavoq. Tamannami Kalaallit Nunaanni kimulluunniit iluaqutaanngilaq. Kommunimut allamulluunniit iluaqutaanngilaq, Ole Jakobsen Sermitsiaq.AG-mut oqarpoq, nangillunilu:

- Taarsigassarsinissamik qinnuteqaat akuerineqanngippat, sanaartorneq arlaatigut unitsinneqartussaavoq, allatullu periarfissamik nassaarniartussanngussalluta. Kommunimmi tamakkiisumik pigisaa akiliisinnaajunnaartissinnaanngilarput.

Tabelimi tulliuttumik taarsigassarsiat sumut atorneqarniarnersut erseqqissaassutigineqarpoq. Tabel malillugu, kommunip en milliard koruunit missaanniittut NCD sanaartortitaanik kiisalu atuarfiliornerup naammassillugu suliarineqarnissaanut atorniarpai. Tassani pineqarput 'sanaartukkanik atorneqalereersunik kommunip tigusinera' aamma 'sanaartukkanik ingerlanneqartunik tigusinera':

Kommunimi pisortaanerup ilanngullugu oqaatigaa, illoqarfimmik ineriartortitseqatigiiffiup ingerlanneqarneranut atatillugu naammaginninngittoqarnera paasilluarsinnaallugu:

- Aningaasaliissutissat inisseqqaarnagit sulianik aallartitsisoqarsimanerani pitsaanngitsumik pisimasut oqaluuserineqarsinnaapput. Politikkikkullu tamatumunnga atatillugu isornartorsiuisoqartarnera paasilluarsinnaavara, taanna oqarpoq.

Pisortaaneq: Sanaartorneqartut pisariaqartinneqarput

Kommunimi pisortaanerup innersuussutigaa, aallaqqaammut pilersaarutaasimasumi kommunimit sipaaruteqartoqarnissaa siunertaasimagaluartoq, tassa kommuni assersuutigalugu atuarfiliap nutaap nalingata 30 procentiisa missaanniittunik akiliisussaammat. Aningaasanilli immikkoortitsisoqanngisaannarsimavoq, NCD-millu kisimiilluni aningaasat pissarsiarineqarsinnaasimanatik.

Taamaamma kommunimit pilersaarusiortoqarsimavoq, tassani NCD Iserimmut kattutsittussanngorlugu, Iserit inissianik NCD-mit pigineqartunik tigusisussanngorlugu sanaartornerillu kommunimit tiguneqartussanngorlugit.

Ole Jakobsenip erseqqissaassutigaa suliaq paatsiveqanngitsumik ingerlanneqarsimagaluartoq sanaartukkat pisariaqartinneqartut asulilu ataqqinaatissatut sanaartorneqanngitsut matumani pineqartut:

- Ilaqutariit meeqqamik paaqqutarineqarnissaanik angajoqqaallu taamaalillutik suliffimminnik isumaginninnissaannik pingaartitsilluinnarmata, meeqqanut paaqqinnittarfinni inissanik pissarserusuttoqarpoq. Inissaqartitsinissaq pingaaruteqarluinnarpoq.

Sipaaruteqarniarneq ajornartoq

- Matumani aamma atuarfiutivut marluk oqaqartut pineqarput, taakku iluarsaanneqaannarsimasuuppata, nutaanik sanaartornertulli akisutigisimasinnaavoq, atuartullu iluarsaassisoqarnerani allani atuarfissarsiuunneqarsimassagaluarlutik, kommunimi pisortaaneq oqarpoq, nangillunilu:

- Qitiusumik suliassarput naammassiniarlugu sanaartukkat pisariaqartippavut. Allaassangaluarpoq timersortarfissuit stadionillu pisariaqartinngisatsinnik taasinnaasavut pineqartuuppata.

Ole Jakobsenip tassunga atatillugu taarsigassarsisoqanngippat allatut aaqqiissutissarsisoqarsinnaanera takujuminaatsippaa:

- Pisariaqartitavut sanaartorneqanngippata ukiuni 30-ni sipaaruteqarniassangaluarpugut. Ilaqutariillu meeqqamik paarsisussarsinissaannut taamak sivisutigisumik utaqqisinnaanngillat. Tassa taamatut inissisimasoqarpoq, taanna oqarpoq.

Powered by Labrador CMS