Meeqqat pillugit isumaqatigiissut nalliuttorsiutigineqarpoq
FN-ip Meeqqat pillugit isumaqatigiissutaa ukiut 30-it matuma siorna atulersinneqarpoq. Ulloq Nakuusamit Katuami nalliuttorsiutigineqarpoq, ullorlu eqqorlugu MIO-p titartaasitsineranit ajugaasut nalunaarutigineqarlutik.
Meeqqat pillugit isumaqatigiissut Nakuusamit 30-nngortorsiutigalugu ullumi Katuami nalliuttorsiutigineqarmat, meeqqat 30-t missaat peqataapput. Nipilersortoqarpoq, aliikkusersuisoqarluni meeqqanullu ballonninnatsitsisoqarluni. Ilaatigut MIO-p Nakuusallu meeqqanut suliatik aamma takutitassiaraat. Inersimasut arlaqartut aamma peqataapput.
Qalipaasitsineq
Nalliuttorsiornermi meeqqat ballonninnatsinneqarput tamussiussaqarlutillu.
Naalakkersuisut siulittaasuat Kim Kielsen oqalugiartunut ilaavoq:
- Uagut inersimasut immitsinnut illersorsinnaavugut paarisinnaallutalu. Meeqqat taamaassinnaanngillat, inersimasut angajoqqaallu akisussaaffigaarput meeqqat illersussallugit. Taamaaliorpugut, aamma taamaaliussaagut, oqarpoq.
MIO-p qalipaatitsisimanerminit ulloq eqqorlugu ajugaasunik nalunaaruteqarpoq.
Ajugaasut ukuupput:
Uummannami Atuarfik Edvard Krusemi 2. klasse
Nuummi Atuarfik Hans Lyngemi 7.B
Qaqortumi Tasersuup Atuarfianit 2A
- Titartakkat nunatsinni assigiinngisitaartuuneq takutippaat; meeqqat avannaaniit kujataanut, kangianiit kitaanut, tamarmik assigiissutertik titartarpaat: tassa pisinnaatitaaffitik. Meeqqanut ilinniartitsisunullu tamanut unammisitsinermut peqataasimasunut qujanaq, Meeqqat illersuisuat, Aviâja Egede Lynge oqarpoq.
Klassit ajugaasut pingasut klassefestertinneqassapput.
Suli suliassaqarpoq
Kalaallit Nunaata meeqqat pillugit isumaqatigiissut 1993-imi peqataaffigilerpaa, suliallu ingerlasut aammali suli suliassarpassuaqartoq, peqqissutsimut isumaginninnermullu naalakkersuisoq, Martha Abelsen oqarpoq.
- Isumaqatigiissutip malinneqarnissaa ullut tamaasa sulissutigaarput. Taamaattoq Kalaallit Nunaanni meeqqat tamarmik toqqissisimasumik peqqissumillu inuuneqarnissaannut – eqqunngitsuliorfigineqaratik kannguttaatsuliorfigineqaratillu inuuneqarnissannut – anguniagarput suli ungasippoq.
- Meeqqat pisinnaatitaaffii pillugit meeqqat amerlanerusut – inersimasullumi taakku avataanniittut – pisinnaatitaaffiit taakku pillugit ilisimasaqalermata immikkut nuannaarutigaara. Akisussaaffik inersimasut tigummivaat, kisianni pisinnaatitaaffitsik unioqqutinneqarpata, taava taamaaliortoqarnera suaarutigissagamikku meeqqat nalussanngilaat, tusagassiutinut nalunaarutimini naalakkersuisoq allappoq.
Meeqqat pillugit isumaqatigiissutip ukiuni 30-nngortorsiorneranut atatillugu Unicef Grønland meeqqat pisinnaatitaaffii pillugit sapaatip akunnerata tulliani isumasioqatigiissitsissaaq.