Marlunnut anaanaasoq: Kalaallit Nunaanniikkusuppunga, meeqqakkali ajornerusunik atugaqartikkusunngilakka

Naasunnguaq Pedersen Danmarkimi ukiuni arfineq-marlunni najugaqareerluni nunatsinnut uteqqammerpoq. Ineqarneq, meeqqat paarineqarnissaat peqqinnissaqarfimmilu misigisani nuanninngitsut pillugit Danmarkimut nooqqinnissaminik maanna eqqarsaateqarpoq.

Naasunnguaq erneralu Milo.

Naasunnguaq Pedersen kalaallit inuiaqatigiit unammilligassaannut annerit ilaannut ilisarnaataalluinnarpoq. Kalaallit ilinniarluarsimasut ilinniakkaminnik naammassereerneranni qanoq iliorluta Kalaallit Nunaannut angerlarteqqissinnaavagut?

Naasunnguaq Pedersenip eqqarsaatersuutai tusaaginnarlugit, aaqqinniagassaq arlalinnik imaqartoq tusaaneqarsinnaavoq:

- Maani suna tamarmi ajunngippat maaniiginnassagaluarpunga. Kalaallit Nunaat pillugu pitsanngorsaaqataarusuppunga, meeqqakkali ajornerusunik atugaqartikkusunngilakka. Iluarsisoqanngippat meeqqakkalu Danmarkimut nooqqissaagut, Naasunnguaq Pedersen oqarpoq. Nuussaguni innuttaasut naatsorsorneqarsimanerannut ikiliartortunut ilanngutissaaq.

Peqqinnissaqarfimmi misigisat nuanninngitsut, inissiaq ajoquteqartoq, erneralu Milo meeqqerivimmi suli inissaqartinneqanngitsoq pillugit, Naasunnguaq Danmarkimut nooqqinnissaminik eqqarsaateqarpoq.

Naasunnguup aappaa Nuummi suliffissamik kissaatigisaminik neqeroorfigineqareersorlu, Naasunnguaq, aappani meeqqanilu Kalaallit Nunaannut nuussallutik aalajangersimanerminnik, Naasunnguaq Milomik sarliaatigaluni oqaluttuarpoq.

Ilaqutariit

- Naasunnguaq Pedersen aappaalu Aqqalu Josefsen marlunnik meeraqarput. Milo ataatsimik ukioqarpoq aleqaalu tallimanik ukioqangajalerluni.

- Aqqalu Josefsen telekommunikationsingenøritut atorfeqarpoq Naasunnguarlu Ilisimatusarfimmi Inatsisilerinermik ilinniarluni.

- Ukiuni arfineq-marlunni Danmarkimeereerlutik Kalaallit Nunaannut nuupput.

- Nuunnitsinniit ukioq ataaseq qaangiuppoq. Paniga meeqqerivimmut inissippoq, nuannarinaguli. Ullut ingerlaneranni ajorsigaluttuinnarpoq, meeqqerivimmullu allamut nuukkumagaluaratsigu itigartinneqarpugut. Taamaattoqarnerani allatut iliuusissaarullunga Danmarkimut nuuginnarpunga meeqqakka nassarlugit, uiga maaniiginnartoq sulillunilu, Naasunnguaq oqaluttuarpoq.

Ilisimatusarfimmi inatsisilerinermik ilinniagaqarnissamut ukioq taanna akuerisaavoq. Danmarkimiinnerminni inatsisilerinermik ilinniagaqaraluarpoq, meerartaarnermili kingorna ilinniakkaminik unitsitsigallarsimalluni. Kalaallit Nunaannut nooqqissalluni aalajangerpoq. Pania meeqqerivimmut pitsaasumut inissinneqarpoq, maannalu qaammatini sisamani Nuummeerersimalerlutik.

Nukarlerli suli inissinneqanngilaq, Milo.

Ernera meeqqerivimmut inissamut qaammatini sisamani utaqqisuneereerpoq, Naasunnguarlu ilisimatinneqarsimavoq aasamut aatsaat inissaqartilerneqassagunartoq.

- Ilinniagara nuannaraara, ingerlalluarpunga, ilungersunaqaarli. Misilitsingajaliivippunga, sulili atuagassakka atuanngilakka ernera paarisariaqarakku. Uiga aamma qanoq iliorsinnaanngilaq, soraarsitaassappammi inissaqanngilagut. Akissarsiaarussappat inuuniutissaarutissaagut, Naasunnguaq oqarpoq.

Naasunnguup ernini paariniarlugu ilinniakkani unitsikkallassallugu eqqarsaateqarsimagaluarpoq, ukiorissiartorneratali malitsigisaanik inaat qiianarneruleriartulersimavoq. Taamaammat Danmarkimut nooqqiinnarnissaq maanna eqqarsaatigaa.

Nateq nillertoq

Apersuinerup ingerlanerani Milo sarliarneqarunnaarsimavoq natermiilersimallunilu. Natermi issialluni tigusassarsiorpoq misissuillunilu.

- Initsinni nateq ussissorneqarsimanngilaq. Milo paarngorpoq, taamaakkamilu nakasululertaqattaaginnavilluni. Taama ittumi ineqaannarnissaq pitsaanerpaarsuunngilaq. Paniga aamma qaammatini sisamani kingullerni arlaleriarluni napparsimareerpoq, Naasunnguaq oqarpoq.

Ilaqutariit inissiamut allamut nuussinnaanerminnik akuerineqarsimapput, nalugallarpaalli inissiaq qaqugu nutserfigeriaannanngussanersoq.

Unammilligassat ilagaat peqqinnissaqarfik. Naasunnguup misigisimavaa saaffiginninnermi pimoorunneqannginneq.

- Arlaleriarluta misigereerparput nakorsamut sianerluta oqarlutalu panipput napparsimasoq. Tamatigut oqarasuaatikkut oqarfigisarnikuuaatigut panipput ajoquteqanngitsoq. Ullulli ilaanni aalajangerpugut ammukaatiinnassallugu, paasinarsivorlu assigiinngitsuni pingasuni aseruunneqartoq, Naasunnguaq oqaluttuarpoq.

Naasunnguaq aappaalu Kalaallit Nunaanni sulinngiffeqarlutik tikeraarnermi nalaanni meerassaminnik siullermik, suli naartorinerata nalaani, annaasaqarsimapput. Tamanna, Naasunnguup oqaluttuarnera naapertorlugu, peqqinnissaqarfiup saaffiginnissut pimoorussimasuuppagu, pinngitsoortinneqarsinnaasimagaluarpoq.

Meeqqat salliutillugit

Misigisat arlallit nuanninngitsut pissutigalugit, Naasunnguaq meeqqani nassarlugit Danmarkimut nooqqinnissamik eqqarsaateqarpoq.

- Ilinniagara unitsikkusunngikkaluarpara, meeqqakkalu nuutseqqikkusunngikkaluarlugit, inissamilli allamik tunineqanngikkutta meeqqakka nassarlugit Danmarkimut nooqqissaanga. Aqqusaagassaq taamaattoq nuannersuunngilaq, uannulli pingaarnerpaavoq meeqqama ajunnginnissaat, Naasunnguaq oqarpoq.

Apersuineq suli naammassinngitsoq Milo aneerussivimmut innartinneqarpoq. Taamaasinerani Naasunnguaq politikerit oqariartuutigisartagaat pillugu isornartorsiuivoq:

- Sulisussanik pisariaqartitsillutik oqartarput. Inuusuttuusugut uterumasugut periarfissatsinnik pitsaasunik tunissalluta oqartarput, mittarfiilli aningaasaliiffigerusunneruaat. Inuusuttut angerlarteqqikkusukkunikkit, aamma pitsaasumik angerlarfissaqartittariaqarpaat. Nalunngilara tamarmik ataatsikkut iluarsineqarsinnaanngitsut, nukiilli taakkununnga atorneqartariaqarput. Misigisimavunga maannakkut taama iliortoqanngitsoq. Takuneqarneq ajorpugut.

Powered by Labrador CMS