Løkke: Suliassaqarfiit pillugit oqallinneq Kalaallit Nunaanni pissaaq

Suliassaqarfiit angerlaassornissaannut Naalakkersuisut nangaapput, Aaja Cheminitz Larsen taama isumaqarpoq.

Kalaallit Nunaata suliassaqarfiit naalagaaffimmit angerlaannissai kissaatiginiariarlugit ingerlaannaq tigusinnaavai. Aaja Chemnitz Larsenip (IA) apeqqutaanut ministeriuneq Lars Løkke Rasmussen taama naqissusiivoq.

Folketingimi akunnermi apeqqarissaarfiusumi sivitsukkami IA folketingimut ilaasortaatitaata apeqquteqaatigaa. Kalaallit Nunaat namminersornermut inatsiseqalernermit suliassaqarfippassuarnik angerlaassinissamut periarfissaqalerneranit ukiut qulinngortut, taassuma tikkuarpaa.

- Suliassaqarfiit 32-t ukiut qulit qaangiuttut angerlaanneqarsimanngillat. Kalaallit Nunaata kissaatigippagu, naak minnerpaamik arfineq-pingasut aqagu anglerlaanneqarsinnaagaluartut, Aaja Chemitz Larsen oqaluttarfimmit oqarpoq.

- Suliassaqarfiit 32-t nutarternissaannut aamma angerlaassornissaannut piareersarnermut tunngatillugu, Kalaallit Nunaata Danmark utaqqisarpaa aamma Danmarkip Kalaallit Nunaat utaqqisarlugu.

Pilersaarummik ujartuisoq

Siorna ukiakkut ataatsimiinnermi Naalakkersuisut suliassaqarfiit angerlaassornissaannut nalunaarummik saqqummiussipput. Aaja Chemnitz Larsenip taanna pikkuginngilaa.

- Naalakkersuisut suliassaqarfiit sorliit angerlaassorneqassanersut aamma qaqugu pissarnersoq ersarissumik pilersaaruteqanngitsut, tassani takuneqarsinnaavoq.

- Nangaaneq sumik pissuteqarpoq.

Danskit tungaannit unitsitsisoqarneq ajortoq, miniseriunerup Lars Løkke Rasmussenip naqissuserpaa.

- Apeqqut Nuummi apeqqutigineqartussaasoq isumaqarpunga. Inatsit naapertorlugu Savalimmiuni atuuttoq Nuummi aamma Tórshavnimi assigilluinnarpaa, suliassaqarfiillu angerlaanneqartussat aallartinneqartarput. Tassa kalaallit suliassanit Danmarkimit, naalagaaffeqatigiinnermit Kalaallit Nunaanni suliarineqartunit tiguserusussusaat apeqqutaaginnarpoq. Taamaammat tassani oqallisigineqassaaq.

- Tiguserusussuseq amigartoq

Angerlaassisoqannginneranut aningaasaqarnermi apeqqutit tunuliaqutaasut, miniseriunerup nalilerpaa.

- Ukiut qulit matuma siorna Nuummiinninni anguniagaqarnerup misigisama maanna appasinnerunera, immitsinnut ammaffigissagutta, taava Kalaallit Nunaata aningaasaqarnikkut imminut napatinniarnermut tunngatillugu ajornartorsiuteqarnera pissutaaqataagunarpoq.

- Tamatumunngalu atatillugu tassani qanimut suleqatigiinniarneq pingaartittorujussuaara, aamma inuussutissarsiornermut politikkikkut suleqatigiinneq qaninnerusoq. Nammineersinnaanerunissamut piumassuseq piviusunngortinniaraanni nammineq nukissaqarnissaq tunngaviusumik piumasaqaataavoq.

Nammineersinnaassuseqarnissamut ingerlanissaq maanna piffissanngortoq, Aaja Chemnitz Larsen (IA) isumaqarpoq. Suliassaqarfiit assigiinngitsut qaqugu aamma qanoq angerlaassorneqarnissaaannut ukiup tullianiutinnagut pilersaarummik suliaqarnikkut tamanna pissaaq. Inuussutissalerinermik suliassaqarfik, politiit allaffissornikkut suliassaat aamma nunanut allanut tunngasut aallartissutigineqartariaqartut, taanna isumaqarpoq.

Namminersornermut isumaqatigiissut 2030-imi taassuma isumaqatiginninniutigeqqinniarpaa.

Powered by Labrador CMS