Skip to main content

Nalunaarusiaq nutaaq: Kalaallit Danmarkimi ilinniartut immikkoortinneqarneq misigisarpaat

Kalaallit Danmarkimi ilinniartut nalerisimaarnerat nalerisimaannginnerallu pillugit nalunaarusiaq saqqummiunneqaqqammerpoq.

Aaqqissuussaaneq uatsinnut naleqqutinngilaq

Qilaatersortartoq oqaluttuartartorlu Hivshu R. Peary Nuummi inersuarmi inunnik ulikkaartumi ileqquvut naleqartitavullu pillugit oqalugiarpoq. Qanoq ililluta siuaasatta anersaavi piffinni nutaaliaasuni paasissavavut?

Ileqqut malillugit naapinneq: Prinsessep meeqqat Tasiilameersut pulaartippai

Ileqqut malillugit prinsesse Benedikte Tasiilarmiunik atuartunik paarlaasseqatigiinnikkut Danmarkimiinnerini illussaarsuarmut Amalienborgimut qaaqqusivoq.

Kunngikkormiuni inuuissiortoq nalliuttorsioqataaffigerusuppiuk?

Namminersorlutik Oqartussat qinnuteqartitsillutik aallartipput H.K.H. Prins Christian 15. oktober 18-nik ukioqalerpat peqataarusuttunut. 18-nik ukioqaruit Christiansborgip illussaarsuani nalliuttorsioqataasinnaavutit.

Siriusimi sakkutuujusimasoq: Kalaallit sakkutuunngortariaqarput

Alfred Olsen kalaallinit siullersaalluni qimussimik alapernaarsuisartuni Siriusimi peqataavoq. Uani oqaluttuaraa meeraanini, sulisimanini aamma tusaamasani sakkutuujusimanini.

Ajornerpaamik pisoqarsinnaaneranut ernumaneq: Ulerujussuarsinnaanera imaluunniit ikuallattoqarsinnaanera ernumanarput

Oqariaaseqarpoq nalerput tassaasoq mannik – qanga pisimasunit manniliarineqarsimasoq. Oqaluttuarisaaneq nunamut aamma inuiaat imminnut paasisimasaqarfiginissaannut pingaaruteqaqaaq. Taamaattumillu qangarsuaaniilli pigisatoqqat paarilluarneqartariaqarput.

Simon Lynge ukiuni tallimani siullermeerluni saqqummersitsinissaminut piareerpoq

Nipilersortartup Simon Lyngep saqqummersitami sisamassaat - ‘Dark Brown Eyes’ saqqummersilerpaa.

NIFF-ip takutitassarpassui: Kalaallit filmiliaat aatsaat taama amerlatigisut takuteqqaarneqassapput

Nuuk International Film Festivalimi ukioq manna kalaallit filmiliaat sisamat takuteqqaarneqassapput. Piviusulersaarusiat, qitittartut pillugit filmiliat aamma qiiaamminartuliat siullermeerlutik takutinneqassapput.

Nipilersortartoq Station Nordimi tusarnaartitsilluni rekortiliisoq

Qallunaaq nipilersortartoq Louis Jarto nunarsuarmi inoqarfiit avannarpasinnersaanni, Station Nordimi tusarnaartitsinermini rekortiliivoq. Kisianni anguniagaa allaavoq. Tassa Roskilde Festivalimi Orange Scenemi tusarnaartitsinissaq.

Qaleriiginnartumik pinngortut marluk 

Arnanut aaqqissuisoqqaava, Inga Dora G. Markussen, ernertaanngilaarnini sioqqullugu Arnanut pinngornera ilungersunartoq pillugu kingumut qiviarpoq: - Tulluusimaarutigeqaara, Arnanut pillugu oqarpoq 

Nuummi atornikuerniarfik avatangiisinut illersuisutut nersornaammut innersuunneqartoq

Pikumini, nunatsinni atornikuerniarfik namminersortoq siulleq, Nordisk Rådip Avatangiisinut illersuisunut nersornaasiuttangaanut 2023-mi innersuunneqarpoq. Ajugaasoq 31. oktober nalunaarutigineqassaaq.

Nunatsinni LGBTQ-mi peqatigiiffik Regnbue Awardsimut innersuunneqartoq

Peqatigiiffik nutaaq, Sipineq+, suiaassuseq atoqatigiittariaatsillu assigiinngitsut pillugit peqatigiiffiusoq, suiaassuseq apeqqutaatinnagu nalingiinnerunissamik suliniuteqartoq kiisalu suiaassutsimut kinaassutsimullu tunngatillugu oqaatsit atorneqartut kalaallisuunngortinnissaannik suliniuteqartoq danskit nersornaasiuttagaannut innersuunneqarpoq.