Knud Rasmussenip umiarsuaa iluarsaanneqassasoq

Namminneq piumassutsiminnik suliaqarusuttut arlallit Knud Rasmussenip ilisimasassarsiorluni umiarsuatoqaa Kivioq Hundestedimukaassimavaat, tassani umiarsuaq iluarsaallugulu eqqaassutissiaatigineqassaaq.

Allan Idd Jensen Allan Idd Jensen Kilde Kivioqs Venner Allan Idd Jensen Allan Idd Jensen Allan Idd Jensen Kilde Kivioqs Venner Allan Idd Jensen

Knud Rasmussenip arfaneq-aappassaanik Thulemut ilisimasassarsiornerani umiarsuaq Kivioq Kujataanut angallatigineqarsimavoq, sineriak assiliorneqarlunilu sermit iigartartut misissuiffigineqarsimallutik. Namminneq piumassutsiminnik suliaqartartut arlallit maanna umiarsuaq ilisimasassarsiornermi atorneqarsimasoq iluarsartuullugu suliariniarpaat Knud Rasmussennillu oqaluttuassartaata ilaatut eqqaassutissatut atorniarlugu.

Suliassat tamarmik namminneq kajumissutsimik ingerlanneqassapput, neriuutigineqarluni inuppassuit suleqataajumaartut.

Umiarsuaq aggustimi Hundestedimi qaqinneqassaaq, tassani ullut 14-it ingerlaneranni kiliortorneqarlunilu naqqa qalipanneqassalluni. Namminneq piumassutsiminnik suliaqarniartut neriuutigaat, suli amerlanerusut namminneq kajumissusertik atorlugu suleqataajumaartut.

Namminneq piumassutsiminnik suliaqarniartut Kalaallit Nunaanni nagguillit

Namminneq piumassutsiminnik suliaqarniartut ilagaat Aasianni inunngorlunilu alliartorsimasoq maanna Danmarkimi najugaqartoq Peter Ladegaard.

- Suliniummut peqataavunga, Knud Rasmusseni alutoriuaannarnikuungakku, aamma taamatut iliornikkut danskit/kalaallit kulturikkut kingornussaata ataavartinneqarnissaanut peqataassangama.

Suliniummik ingerlatsiniartut, Kivioqs Venner Hundested, issittumi ilisimasassarsiortartup Knud Rasmussenip umiarsuaq ilisimasassarsiornermi atortarsimasaa katersugaasivittut aamma atlantikup avannaani ambassadøritut angallassisutut nunanilu avannarlerni suleqatigiinnermut atorusuppaat.

Og Hundested Havnillu suliaqarnermi atorneqartussatut toqqarneqarsimanera nalaatsornerinnaanngilaq, Peter Ladegaard nassuiaavoq.

- Knud Rasmussen Hundestedimut attuumassuteqarpoq. Illua Kattegatimut isikkivigissaartumiittoq katersugaasivittut atorneqarpoq, taanna oqarpoq.

Kiviup oqaluttuassartaa

Kivioq 1932-33-mi Frederikssundimi K. Andersens Skibsværftimi sananeqarsimavoq. Umiarsuaq tassani singinneqarpoq, 1033-milu juunip 16-iani Knud Rasmussenimit atserneqarluni. Ukioq taanna juunip 22-ani Kivioq arfineq-aappassaanik Thulemut ilisimasassarsioriartorluni Kalaallit Nunaannukarpoq.

Knud Rasmussenip 1933-mi decembarip 21-ani toqunerata kingorna, Kivioq Marineministeeriaqarfimmit pisiarineqarsimavoq, Geodætisk Institutimullu atugassanngortinneqarsimalluni, tassani Kivioq geodætsit umiarsuaasa tungujortumik qaamasumik qalipaatillit Kalaallit Nunaanni umiarsuaatigilerpaat.

Kivioq 1976-imi Grønlands Geologiske Undersøgelsemut tunineqarpoq, 1980-imilu umiarsuaq inuinnarmit pigineqalerami Nuummi angerlarsimaffeqalerluni.

Taamanikkut piginnittuusup, Nuup umiarsualiviani kaptajniusup Knud Erik Møllerip Kivioq 1995-imi Danmarkiliaappaa.

Filmimi ilisimaneqarluartoq

Filmimi Palop Nuliarsarnerani Kivioq inuppassuarnit naluneqarunanngilaq, filmi Knud Rasmussenip arfineq-aappassaanik Thulemut ilisimasassarsioriartornerani immiunneqarsimavoq. Filmi 1933-mi immiunneqarpoq, sulilu Nuummi Nunatta Katersugaasiviani takuneqarsinnaalluni.

Filmiortoqareersimatsiartoq Knud Rasmussen napparsimalersimavoq. Filmiliortoqarneraniillu qaammatit pingasut qaangiunneranni, decembarip 21-ani toqukkut qimagussimalluni, tassa filmip takuteqqaarneqarnissaa sioqqutilaarlugu.

Suliniut pillugu paasisaqarlunilu assinik amerlanerusunik takunnittoqarsinnaavoq, UANI

Powered by Labrador CMS