Knud Rasmussenip angalasimanera pillugu saqqummiusseqqinneq

Thulemik ilisimasassarsiorluni angalanerit tallimassaanni ilisimasassarsioqataasimasut Kalaallit Nunaanniit Manerassuup tungaanut 18000 kilometerit ingerlaarmatali aappaagu ukiut hunnorujut qaangiutissapput. Tamatumunnga atatillugu angalasimaneq pillugu oqaluttuaq saqqummiuteqqinneqassaaq.

Knud Rasmussenip angalasimanini sivisooq ulorianartorlu pillugu oqaluttuaata soqutiginartup saqqummiuteqqinneqarnissaanut ukiut hunnorujut qaangiunnerat naqiterisitsisarfiup Lindhardt og Ringhofip piffissaalluarnerarpaa.

Angalaneq Kalaallit Nunaanniit Canadap Issittortaa, Alaskap avannaata sineriaa aqqusaarlugit Beringstrædemut Sibiriallu avannaata kangia tikillugu ingerlasimavoq. Antropologip Thulemillu ilisimasallip Kirsten Hastrupip atuakkamut siulequtsiinermini nunasiaataasimanermit ilisimasat ullumikkut isornartoqartinneqartut saqqummiuteqqinneqarniarnerat imminut akilersinnaanersoq apeqqusersimavaa.

Ilisimasatoqqat naleqarpat?

Atuagaq

846-nik qupperneqartoq 4,8 kg.-nik oqimaassuseqarpoq. 31 x 24 cm-imik angissuseqarluni. Ataatsimut isigalugu suliarujussuuvoq. Atuarnerani silarsuaq alla takorloornarsinnaavoq, najugaqarfillu inunnik ilisimanngisanik inuttalik tikilernerani qanoq misinnartarnersoq takorloorneqarsinnaalluni. Takorluukkat ingerlatiinanrlugit tusaasorinarsinnaapput: Qimmit miaggoortut qamutillu sikukkut aputikkullu ingerlaarpalunnerat. Atuagaq assitaqarpoq siusinnerusukkut saqqummiussani ilaatinneqanngitsunik. Nunat assiliorsimaneri ilaapput. Inuit, uumasut, nunap isikkui angallassutillu assigiinngitsut atuakkami saqqummiunneqarlutik.

Kirsten Hastrupip akissutaa erseqqippoq: Ilisimasaq aalajangersimasoq pisoqalisimagaluartoq, silarsuup allanngorartuarnera pissutigalugu, ilisimasap taassuma qanoq pilersimanera immikkut pingaaruteqarpoq.

Allat oqassapput, qanga pisimasunik ilisimasaqanngikkaanni ullumikkut siunissamilu pisussat aqukkuminaassinnaapput.

Ilisimasanik katersineq

Ilisimatusarnermut peqataasimasut assigiinngitsunik piginnaasaqarnerisigut, ilisimatusarnermi inuit naapinneqarsimasut nunalu angalaffigisimasaq pillugit nutaarpassuarnik ilisimaqartoqalersimavoq. Pinngortitami inuusut pigisaat 20.000-it Københavnimi Nationalmuseummimut nassiunneqartarsimapput. Taakku pigisarpassaui suli katersugaasivimmiitinneqarput.

Knud Rasmussen

Assiliisoqartarsimavoq. Inuit naapinneqartut oqaloqatigineqartarsimapput. Knud Rasmussen ilisimasassarsioqataalu inuit oqaluttuaannik, oqaluttuatoqaannik, erinarsuutaannik taalliaannillu katersisarsimapput.

Knud Rasmussenip Thulemut ilisimasassarsiortarsimaneri arlaleriarlutik saqqummersinneqartarsimapput. Arlaqarunarpugut atuakkanik ilitsivinniituutillit aamma oqaluttuarineqartunik atuartarsimasut, atuarnerinilu taamanikkut atorneqarsinnaasunik atortoqarluni taamatut angalasarsimanernik alutorsartartut. Ilisimasassarsiornerni pingasuinnaat angalaffik tamaat angalasarsimapput.

Qaavigarssuaq Arnarulúnguarlu Avanersuarmeersut taamalu Knud Rasmussen. Peter Freuchen, etnografi Kaj Birket-Smith, qangarnisarsiooq Therkel Mathiassen aamma assiliisartoq Leo Hansen angalanerup ilaani peqataasimapput.

Oqaluttuatoqqat

Knud Rasmussenip angalaqatigisimasaasalu issittumi pissutsit kulturikkut oqaatsitigullu qanoq imminnut ataqatigiinnerat nunarsuarmiunut takutissimavaat.

Atuagaq imamigut pikkunartuuginnanngilaq. Aaamma ilisimasarpassuarnik imaqarpoq. Oqaluttuatoqqanik soqutiginartorpassuarnik imaqarpoq. Ilisimasaqassuseq annertooq pigineqarsimavoq, Thulemut ilisimasassarsiornerit tallimassaat sivisooq piffissamillu annertuumik atuiffiusimasoq 1924-mi aatsaat naammassineqarsimasoq ukiut hunnorujunngorneranni inunnut uagutsinnut nutaaliaasunut aamma isumaqarluartoq.

Soorunami oqaluttuaq pissanganartoq ullumikkut inuusugut ilinniarfigingaatsiarsinnaavarput.

Tuttunniartartoq Igjugarjuk

Atuakkap kapitaliani kingullermi, soorunami inuulluaqqusinermik qulequtserneqarsimasumi Knud Rasmussenip tuttunniartartoq Igjugarjuk issuarpaa:

- Eqqortumik ilisimasaqassutsit tamarmik pinngortitami kiserliorluni inuit nigorlugit taamaallaat pissarsiarineqarsinnaapput, naalliunnermilu ilungersornikkut aatsaat pissarsiarineqarsinnaallutik. Ujariatsineq naalliullunilu ilungersorneq kisimik inuup kinaassusaa allanit takuneqarsinnaanngitsoq takutissinnaavaat.

Powered by Labrador CMS