Kinguppaat pillugit allakkiaq: Amigartoorujussuarnermit sinneqartoornermut

Ukiut 30-t ingerlanerini kinguppanniat amerlassusaat malunnaatilimmik ikileriarnikuupput, tamannalu akilersinnaassuseqalernerunermik qulakkeerinnippoq, Nunattalu karsianut akileraarutitigut isertitaqarnerulernermik tamanna sunniuteqarpoq.

Tunuliaqutaasoq pillugu allakkiap, Aalisarneq pillugu Ataatsimiititaliarsuup saqqummiussaata, kinguppanniarnermi ineriartortoqarneranik takussutissiivoq, 1990-imi akilersinnaanngitsumik ingerlasoqarneranit ullumikkut niuerneq akilersinnaalluinnartunngorsimavoq.

Kinguppanniarnerup pitsaasumik ineriartornera aammattaaq piujuartitsinermik tunngaveqartumik ingerlavoq, tunuliaqutaasoq pillugu allakkiami tamanna oqaatigineqarpoq, kinguppannik pisassiissutit ullumikkut uumassusilerisut siunnersuutaat malinneqartut tassani erseqqissarneqarpoq. 2020-lu tikillugu kinguppaat akiisa qaffannerat pitsaasumik ineriartortoqarneranut aamma tapertaapput.

Angallatit kinguppanniutit amerlassusaat aamma annertuumik 1990-mi 198-init ullumikkut angallatinut 28-nut ikileriarput.

Avataasiorluni kinguppanniarneq ingerlatseqatigiiffinnit tallimanit ingerlanneqartoq, sinerissap qanittuani ingerlatseqatigiiffiit akuersissutaateqartut 21-upput. Avataasiorluni kinguppanniarnermi aningaasaqarnerup pitsaanerujussuunera pissutigalugu, ingerlatseqatigiiffiit aningaasaliisinnaasimapput, kilisaatillu ullutsinnut naleqquttuunissaannik qulakkeerinnillutik. Taakku agguaqatigiissillugu pisoqaassusaat ukiut qulit missaanniipput.

Tunuliaqutaasorli pillugu allakkiap sinerissap qanittuani kinguppanniartunut unammilligassaqartoqartoq saqqummiuppaa, kinguppanniutit angallatit 21-t ullumikkut agguaqatigiissillugu ukiunik 31-nik pisoqaassuseqarput. Ukiullu 20-t ingerlanerini sinerissap qanittuani kinguppanniummut nutaamut aningaasaliisoqarsimalluni.

Nassuiaatit sisamat
Sinerissap qanittuani kinguppanniarnermi nutarterinissamik pisariaqartitsiffiusumi sooq aningaasaliinerusoqarsimanngitsoq, tunuliaqutaasoq pillugu allakkiap erseqqissumik qulakkeerlugu nalilersinnaanngilaa. Kisianni nassuiaatit sisamat oqaatigineqarput:

  1. Aalisariutaatilissuit piginneqatigiiffiit tamakkua ilaannut aningaasaliissuteqarsimasut kiisalu taarsigassarsititsinikkut aningaasaliisimasut. Taamaasillutik aalisariutaatilissuit pisassiissutaasut annersaat piginneqataanermikkut aqussinnaasarpaat toqqaannanngikkaluartumik, taamaasillunilu pisassiissutinit pissanik tunisinissamut pinaasertoqalerluni.
  2. Sinerissap qanittuani aalisarnermi piginnittut ilaat aalisarnermi peqataaneri. Arlalissuit ukioqqortusinikuupput, taamaasillutillu immaqa nutaamik angallatitaarnissartik nangaassutigilerlugu.
  3. Killiersuisuusinnaasoq, tassaasoq piginnittuunermut tunngassutilik, tassa ingerlatsiviit kinguppanniaqataasut tamakkiisumik Kalaallit Nunaanni nunaqavissuussasut. Tamannalu sinerissap qanittuani aalisarnertut aningaasaliiffigineqarsinnaanerannut takornartanit nunanit allaninngaanneersunit aningaasaliisoqarsinnaaneq killiliiffigineqarmat.
  4. Politikkikkut qularneq, tassa siunissami kinguppanniarnerup politikkikkut aqunneqarnissaanut tunngasoq

Kinguppannik tunisassiorfinni tigusartakkanut sanilliullugu suli tunisassiorluarnerusinnaagaluartut oqaatigineqarpoq. Kinguppannik tunisassiorfiit kinguppannik qalaatanik qalipaajakkanillu kisimi tunisassiortarput, taakku suliareqqitassatut isigineqarsinnaapput, siullermik Danmarkimut Tysklandimullu avammut tunineqartartut, tassanilu suliarineqaqqillutik avammut tunisassiarineqaqqittarput, allakkiami tamanna ilisimatitsissutigineqarpoq.

Aningaasarsiat amerleriarujussuartut
Kinguppanniutit ikinnerusut kilisaatinilu inuttat ikinnerusut agguaqatigiissillugu akissarsianut annertuumik sunniuteqarput.

- 2008-mi agguaqatigiissillugu inuttap kinguppanniarnermi akissarsiaa 528.000 kr. missaaniippoq. 2017-imilu akissarsiat 993.000 kr. missaannut qaffannikuulluni. Tassa imaappoq 88 procentinik akissarsiaasut qaffapput. Sinerissap qanittuaniittut qiviassagaanni 2008-mi agguaqatigiissillugu inuttaq 228.000 kr. missaanik akissarsiaqarpoq. 2017-imili akissarsiai 626.000 kr. qaffassimallutik. Tassa qaffariarneq 174 procentiuvoq, tamanna ilisimatitsissutigineqarpoq.

Suliffissuarni kinguppaleriffiusuni sulisartup agguaqatigiissillugu akissarsiai aalisartutulli qaffarujussuarnikuunngillat. 2008-mi agguaqatigiissillugu akissarsiat 200.000 koruunit missaanniippoq, 2017-imilu 250.000 koruunit missaanniilluni, qaffariaat 25 procentiuvoq.

Powered by Labrador CMS