pinngortitaq
Kiassiuut arfinilinnik niulik
Sullernit sikannertuut silap pissusiata allnngoriartornerata annertussusianik takutitsisinnaapput. Kiannerulerpat sikannertuut naasortortut avannarpariartussapput
Ukioq manna issittumi immap sikua aatsaat taama annikitsigaaq. Silap pissusiata allnngoriartornerata Issittumi uumassuseqarneranut sunniutaata paasiniarnerani ilisimatuut ilimaginngisamit ikiorneqarput: Issittup sullerni sikannertuut.
Issittumi mersernartumi sikannertuut uumasinnaaffimmi killinganni uumasooreerput, taamaattumillu silap kiassusia annikitsuinnarmilluunniit nikippat arlaannut nikeriartoqassaaq. Tassa imaappoq, nillerneruleraluarpat sikannertuut ikileriassapput, aviisi ullormut saqqummersartoq Politiken allappoq.
Akerlianik sila kissatsippat, soorlu maannakkutut, sikannertuut artit nutaat takkutissapput, pioreersullu avannarpartissallutik.
– Issittup sikannertuui takussutissaalluassapput nunarsuup kissatsikkiartornerani Issittumi uumassuseqarneq qanoq innersoq. Uumasuaqqammi qaleruallit tamakkua ijssimut aasamullu naatsumut malussarissorujussuupput. Uagut inuit Issittumi silap pissusiata allanngoriartornera ernumanartoqartikkipput issittup sikannertuui atugarissaaqaat, tassa kiannerulermat sermerlu milliartorlunhi, sullinernut ilisimatooq Thomas Pape, Københavns Universitetimi Statens Naturhistoriske Museum-imeersoq, oqarpoq.
Canadamiut ilisimatuut McGill University-meersut paasisimavaat sikannertuut artit Canadap avannarpasinnerpaani uumasut pingaartumik neqituumasuusut uumasuaqqanillu allanik uumassuteqartuusut, kujasinnerusumiittut pingaartumik naasortortuullutik.
– Sikannertuut naasortortut avannarpariartornerat malinnaaffigilluarlugu takuneqarsinnaavoq silap pissusia qanoq sukkatigisumik allanngoriartornersoq, Thomas Pape oqarpoq.