Kangerlussuaq sakkutuut timmisartuinit USA-meersunit atorluarneqartoq

Kangerlussuaq Kalaallit Nunaanni attaveqaatitigut aqqusersuutini pingaarutilimmik inissisimaffeqartuarallassasoq, Mittarfeqarfiit pisortaat, Niels Grosen, isumaqarpoq. Illersornissamut ministerip Claus Hjort Frederiksenip Danmarkimi illersornissaqarfiup Kangerlussuarmiiginnarusunneranik nalunaarutaa ingerlatsivimmi suliffeqarfiit annersaanni sulisut akornanni aamma nuannaarutigineqarpoq.

Amerikami sakkutuut timmisartortartut Kangerlussuaq suliassanut arlalissuarnut atortarpaat.

Nunat tamalaat akornanni mittarfik Kangerlussuaq ullumikkut Mittarfeqarfiit taamalu aamma Kalaallit Nunaata mittarfiisa pingaarnersaraat. Illersornissamut ministerip Claus Hjort Frederiksenip Danmarkimi illersornissaqarfiup Kangerlussuarmiiginnarusunneranik nalunaarutaa, Mittarfeqarfinni nuannaarutigineqarpoq. Pingaartumik Kangerlussuup Mittarfiani, akunnittarfeqarluni 165-inik suliffissaqartitsiviusumi.

Aviisi Sermitsiaq taama allaaserisaqarpoq.

- Suliffeqarfitta annersaat tassaavoq Kangerlussuaq. Mittarfiup siunissaa ernummatigineqarsimaqaaq. Taamaattumik Kangerlussuarmi sulisut illersornissamut ministerip nalunaarutaa nuannaarutigisorujussuuaat. Inuit takusinnaavat mittarfik 799 meterinik takissusilittut inissisimalissanngitsoq. Kangerlussuarmi suli suliffissarpassuaqarnissaa upperaat, mittarfillu ullumikkutut annertussuseqartillugu tigummiinnarneqassasoq, mittarfillu Kalaallit Nunaanni angallannikkut aqqusersuutini suli pingaarutilimmik inissisimaffeqassasoq, pisortaanerugallartoq Niels Grosen oqarpoq.

Mittarfimmit timmisartut timmisartortitseqatigiiffinnit sakkutooqarnermut tunngasuninngaanneersuunngitsut saniatigut ilaatigut Danmarkimi sakkutuut aamma Amerikami sakkutuut US Air Forcep, timmisartui kiisalu Amerikami avataarsualiartartoqarfimmit NASA-meerut ilisimatusarfimmillu National Science Foundationimeersut sullitarineqarput.

Allaaserisaq tamaat aviisimi Sermitsiami atuaruk. Uani ataani aviisimut isissutissarsigit:

Powered by Labrador CMS