Kangaatsiap eqqaani nuna sajuttoq
Sapaammi unnukkut Kangaatsiap qanittuani nuna 3,4-mik uuttorneqartumik sajuppoq, GEUS taama oqaluttuarpoq.
Sapaammi unnukkut illoqarfimmit Kangaatsiamit kilometerinik arlaqanngitsunik ungasissusilimmi nuna sajuppoq, Danmarkimi Kalaallit Nunaannilu ujarassiuutut misissuisarfik (GEUS), taama ilisimatitsivoq.
- Nunap sajunnera 3,4-mut uuttortarneqarpoq, tamannalu Kalaallit Nunaannut annertuvoq, Trine Dahl-Jensen, GEUS-meersoq taama oqarpoq.
- Nunap sajunnera Kangaatsiamit kilometerinik arlaqanngitsunik ungasissusilimmi pivoq, Trine Dahl-Jense naliliivoq.
Nunap sajunnera sapaammi nal. 17.58 pivoq, nunallu sajunneranut atatillugu Nunatsinni Politiit nalunaarfigineqarsimanatik ilisimatitsipput.
Ukiuni kingullerni nunap sajunneri arlaliusut
GEUS maannakkorpiaq EU-mit suliniummik suliaqartoq, Trine Dahl-Jensenip aamma ilisimatitsissutigaa, tassani Kalaallit Nunaanni innuttaasut kajumissutsiminnik uuttortaavinnik nakkutilliillutik GEUS-imut ikiuuttoqarpoq.
Akunnaamilu uuttortaasarfimmik innuttaasunit ingerlanneqartumik peqarpoq, taannalu sajuttumut qaninnerpaavoq.
Tamatuma saniatigut GEUS-ip suliaqarfiini nunatsinni tamani malugineqarpoq.
Trine Dahl-Jensenip oqarnera naapertorlugu Kangaatsiap eqqaani 3 qulaallugu uuttortarneqartunik 2015-imi, 2016-imi, 2017-imi ukioq mannalu maajumi nuna sajuttarsimavoq.
Taassuma innuttaasut nunap sajunneranik maluginnittut GEUS-imut allallutik misigisaminnik oqaluttuarnissaat kajumissaatigaa. Uani taamaaliortoqarsinnaavoq.