Innuttaasut peqqissusaat allanngorartuartoq

Kalaallit Nunaanni innuttaasut peqqissusaat pillugu paasissutissanik katersisimanerup kingulliup takutippaa, ajunngitsumik ajortumillu ingerlasoqartoq. Nuannersua tassaavoq ullut tamaasa pujortartut ikiliartuaalaalersimanerat, amerliartuinnartulli pualavallaalersimapput.

Rygning

Statens Institut for Folkesundhedimi professori Peter Bjerregaard aamma siunnersortaaneq Christina Viskum Lytken Larsen atuagassiamik saqqummersitsisimapput, tassani oktober 2017-imiit januar 2019-imut paasissutissat kagtersorneqarsimasut tunngavigineqarsimallutik, misissuinermi illoqarfinnit aqqaneq-marluusunit nunaqarfinnillu arfineq-pingasuusunit inuit 2.539-t peqataasimapput.

2005-imiit 2010-mut innuttaasut peqqissusaannik misissuisimanermut sanilliussinermi taakku marluullutik oqaatigaat, ajunngitsup tungaanut ingerlasoqartoq, aammali ajortup tungaanut ingerlasoqarluni.

*Koncentrationsindeks er et matematisk udtryk for fordelingen af et helbredsmål f.eks. over sociale grupper i befolkningen. Jo større indeks, jo mere afviger fordelingen fra lighed.

Peter Bjerregaard aamma Christina Viskum Lytken Larsen takussutissamut tunngatillugu imatut oqaaseqarput:

- Ullut tamaasa pujortartut ikiliartuaalaaraluartut, suli amerlasuupilussuit pujortartarput. Tamanna angutini arnanilu atuuppoq. Tamatuma saniatigut ullut tamaasa pujortartut inuttut atugaat assigiinngitsupilussuupput; tassa ilinniagaqanngitsut 65%-ii pujortartarput, akerlianik sivisuumik akunnattumillu sivisussusilimmik ilinniagaqarsimasut 35%-iinnai pujortartarlutik - suliffeqanngitsullu 74%-ii pujortartarput. Inuttut atukkatit naligiinngittoqarnera annertusiartorpoq.

Innarligaasimaneq imminullu toquttarneq

- Innuttaasunik misissuinermi peqataasut inuusunnerusut suli amerlaqisut oqaluttuarisarpaat, meeraanerminni inuusuttuunerminniluunniit kinguaassiuutitigut innarlerneqarsimallutik, taamatullu amerlatigingajattut imminnut toqoriaraluarsimallutik oqaluttuartarput. Nalunngilarput innarlerneqartarneq imminullu toqunnissamik eqqarsaateqartarneq imminnut attuumassuteqartut, taamaammallu innarliisarnerup eqqumaffigineqarnissaa suli pingaaruteqartoq. Innarliisarnerit ikiliartuaannguatsiarput, kisitsisilli ima annikitsigipput, qanoq ingerlasoqarnera erseqqissumik oqaatigineqarsinnaanani. Innarliisarnerit imminullu toqunnissamik eqqarsaateqartarnerit imigassamik atornerluisarnermut attuumassuteqarput, imigassamilli agguaqatigiissillugu eqqussuisarnerup 1980-ikkulli naalerneranni annikilliartulersimanera eqqarsaatigissagaanni isumalluarnartoqalaarsinnaavoq.

Pualavallaarneq

- Anguti arnallu pualavallaartut 30 kg/m2-imik annertunerusumilluunniit BMI-llit ukiorpassuarni amerliartuinnavissimapput, maannali pualavallaartut siusinnerusumut sanilliulugu amerliartorpallaarunnaarsimapput. Kalaallit Nunaanni pualavallaartut Danmarkimit (17%) amerlanerupput, Norgemili saaminut naleqqersuunneqarsinnaanerullutik.

Nerisat

- Nerisat kissaatigineqartutut kissaatigineqanngitsutullu allanngorartarput. Amerlanerit ullut tamaasa naatitartortalersimapput, paarnanilli nerisaqartartut amerlassusaat allanngorsimanani. Sapaatilli akunneranut minnerpaamik ataasiarlutik aalisagartortartut ikiliartuinnavipput, ullullu tamaasa sodavanditortartut amerliartuinnavillutik. Ataatsimut taamasa isigalugit oqaatigineqartariaqarpoq, nerisarisartakkat ajorsiartortut, lPeter Bjerregaard aamma Christina Viskum Lytken Larsen naggasiillutik oqarput.

Grønlandsmedicinsk Selskab, Kalaallit Nunaanni innuttaasut peqqissusaasa qanoq innerannik saqqummiisuuvoq.

Powered by Labrador CMS