Inatsit ullutsinnut naleqqutinngitsoq akiliisitsiniartarfimmut eqqartuussivimmi suliassarpassuaqartitsisoq

Nunatta Eqqartuussiviata akiliisitsiniartarfiup suliakkiissutai itigartitsissutigisinnaanngilai, innuttaasut kukkusumik akiligassiissutigineqarsimasunut akileeqquneqarsimagaluarpataluunniit.

2021-mi oktobarip aallaqqaataaniit ullumimut inuinnaat 800-nik amerlanerusut Nunatta Eqqartuussiviani suliaqartitsisimapput.

Inuinnarnit suliakkiutigineqarsimasut amerlanerpaartaat akiitsunik akileeqqusinermut tunngassuteqarput. Tassa akileeqqusilluni sulianik taaneqartartunik suliakkiuteqarsimapput. Piffissami pineqartumi nunami akiligassaqarfigineqartartut annersaat sisamat katillugit 523-nik suliakkiuteqarsimapput.

Kalaallit Nunaanni inatsisip Danmarkimi inatsimmut assigiinngissutigaa, nunatsinni eqqartuussivimmi suliaqarnermi malittarisassat malillugit inuinnaat eqqartuussivinnut suliakkiissutaasa tamarmik suliarineqarnissaat. Danmarkimi akileeqqusinermik suliakkiutigineqarsimasut suliarineqartarnerat pillugu immikkut malittarisassaqarpoq, tassa akiliuteqarnissamut piumasaqaatit pillugit malittarisassaqarpoq, malittarisassat malillugit ilaatigut eqqartuussivimmit suliakkiutigineqartut itigartitsissutigineqarsinnaapput, suliakkiuteqartup akileeqqusisinnaanera tunngavissaqanngitsutut nalilerneqaraangat.

Kalaallit Nunaanni akerlerluinnaanik pisoqartarpoq. Kalaallimmi Nunaanni suliakkiutigineqartoq imaluunniit eqqartuussivimmut sassartitsinerup pitsaanerusumik ingerlanneqarnissaanik piumasarineqarut malittarisassat malillugit eqqartuussivimmit itigartitsissutigineqarsinnaanngillat, tassa akileeqqusinerit amerlagaluarpataluunniit imaluunniit akiligassiissutigineqartut qaffasippallaaraluarpataluunniit, imaluunniit piumasaqaatigineqartoq suliami paasissutissanut ilanngussatullu saqqumiussamut naapertuutinngikkaluarpalluunniit.

Innuttaasut arlallit akiliivallaarsimasut

Suliaq sumulluunniit attuumassuteqaraluarpat politiit nalunaaruteqarnerisigut akiitsulimmut nassiunneqartarpoq, tamatumalu malitsigisaanik akiitsulik akiliuteqartarpoq, akiitsulik isumaqartarami suliffeqarfiup akileqqusai eqqortuusut.

Taamatut pisoqaraangat eqqartuussivimmit suliakkiissut isummerfigineqarsinnaasanngilaq - immaqalu piumasaqaatigineqartunik appaaqqusisinnaasarani.

Amerlasuutigulli paasinarsisarpoq, akiligassaviit, ernialiussat akitsuusiissutigineqartulluunniit kukkuneqartartut.

Kingullertigut nunatta eqqartuussivianit Nukissiorfiit innuttaasunut inerteqqutaasumik qaffasippallaamik akitsuusiisimanerat aalajangiiffigineqarsimavoq. Suliakkiissutigineqarsimasut taakku pinngitsoortinneqarsimasinnaagaluarput, nunami maani inatsit danskit inatsisaannut naapertuuttuuppat. Inatsimmi danskit inatsisaassunnut naapertuuttuugaluarpat, Nunatsinni Eqqartuussiviup suliakkiutigineqarsimasut itigartitsissutigisimassagaluarpai, suliakkiutigineqartunut naatsorsuisimanermi tunngavigineqartut eqqortuunngimmata.

Nukissiorfiit ukiuni tallimani kinngullerni suliarineqarsimasut misissuiffigileruttorpai, tassani inuit suliani taamatut ittuni akiliivallaarsimasut nassaariniarlugit.

Inatsit nutarterneqartuuppat isumalluuterpassuit allanut atorneqarsinnaalissasut

Jakob Julskjærip Nunatta Eqqartuussiviani dommeriusup nassuiaatigaa, akileeqqusisarnerit pillugi malittarisassaqartoqalertuuppat, sulianik suliaqartarneq illuatungeriinnut tamanut oqilisaataassagaluartut.

- Inunnut immersugassat atorlugit suliakkiuteqartartunut ilanngussanillu ilanngussilluni nassiussisartunut tamanna oqilisisaataassaaq. Innuttaasummi kukkusumik suliarineqarsimasunut isummertariaqaratillu akiliivallaartassanngillat. Taamaalilluni aamma eqqartuussivimmi suliarineqartut oqinnerulissapput, taamalu isumalluutit innuttaasunik isumatusaarnerusumik kiffartuussinissamut atorneqarsinnaassallutik.

Inatsisinik atuutsitsinermut inatsit danskinit suli akisussaaffigineqarpoq, suliassaqarfilli allanngortinneqassappat Kalaallit Nunaanni politikkerit Danmarkimi naalakkersuisunut malittarisassanik nutartereqqusisariaqassapput.

Powered by Labrador CMS