Inatsisartut Parisimi isumaqatigiissut pillugu ilisimatinneqarsimapput

Siumumit Naalakkersuisut Parisimi isumaqatigiissummut ilanngunnissamik aalajangernerminni Inatsisartunut ilisimatitsinatillugu peqataatitsisimannginnerat sakkortuumik isornartorsiorneqarput. Isornartorsiutaalli eqquvissortuunngilaq. Inatsisartunimi ataatsimiititaliaq aalajangersimaneq pillugu ilisimatinneqarsimavoq.

Naalakkersuisut Kalaallit Nunaat Parisimi isumaqatigiissummut ilanngunneqassasoq nalunaarutigimmassuk Siumut isornartorsiuilersimavoq.

Piviusut

2015-imi decembarip qaammataani COP21 Parisimi ingerlanneqarmat FN-ip Silap pissusaanut atatillugu isumaqatigiissutaanut nunat ilaasut 196-it silamut tunngatillugu inatsisitigut imminnut pisussaaffilersimapput, Parisimi isumaqatigiissut.

Parisimi isumaqatigiissutip Kyoto-mi isumaqatigiissut 2020-mi pisussaaffiusimasup aappaa atorunnaarpat taarsissavaa.

Parisimi isumaqatigiissummi siullertut anguniagaavoq, nunarsuarmi kiassutsip ’to gradip ataaniisinneqarnissaa’ gradillu aappaa avillugu killilerneqarnissaata sulissutigineqarnissaa. Isumaqatigiissummi anguniakkap aapparivaa, nunarsuarmi co2-mik aniatitsineq sukkanerpaamik qaffasinnerpaamiiteriarlugu sukkasuumik appartikkiartorneqarnissaa. Ukiut 2100-kkut ingerlanerisa affaani kingullermi gassinik silaannarmik kissatitsisartunik aniatitsisartoqarunnaassaaq, tassa assersuutigalugu orpippassuit gassit tigusisinnaasaat sinnernaveersaarneqassaaq.

Parisimi isumaqatigiissummut ilanngunnikkut inatsisitigut imminut pisussaaffilertoqarpoq. Peqataasut tamarmik nunaminni anguniagassatut aalajangiunneqarsimasunik saqqummiussisartussaapput. Nunagisami anguniakkat inatsisitigut pituttuiffiunngillat.

Peqataasut nunaminni anguniakkanik saqqummiussissapput, taakkunani qanoq annikillisitsiniarnermik anguniagaq saqqummiunneqarlunilu silap pissusaata allanngoriartornera akiorniarlugu tigussaasunik suliniuteqartoqassaaq.

Partiit illuatungiliuttut tusagassiorfinnut nalunaaruteqarnerminni erseqqissaassutigaat, innuttaasut Inatsisartullu tusarniaaffigeqqaarnagit taamatut nunat tamalaat isumaqatigiissutaannut ilanngunniarneq akuersaarneqarsinnaanngitsoq. Taakku aamma isumaqarput, isumaqatigiissut nunami suliffissuaqarnikkut ineriartortitsinermut aningaasaqarnikkullu imminut napatilersinnaanermut akornusiissasoq. Naalakkersuisulli suliaq pillugu ataatsimiititalianut ilisimatitsisimanerarlutik allagaqarnermikkullu tamanna ilumuunnginnerarpaat.

Siumumi siulittaasup tulliata Vivian Motzfeldtip sapaatip akunnerani matumani siusinnerusukkut Sermitsiaq.AG-mut oqaatigaa, Inatsisartuni Siumut sinnerlugu ilaasortaasut aalajangiisimaneq pillugu ilisimatinneqarsimanngitsut.

Inatsisartulli ataatsimiititaliai oktobarip 28-ani allakkatigut ilisimatinneqarsimapput. Tamanna ataatsimiititaliani marluusuni siulittaasut Sermitsiaq.AG-mut allagaanni atuarneqarsinnaavoq.

Oqaluuserineqassanngitsoq

Aalajangiinermili Inatsisartut peqataatinneqarsimannginnerannik isornartorsiuineq uniuivallaanngilaq.

Ilisimatitsissummi nanoq.gl-ikkut atuarneqarsinnaasumi allassimavoq, Naalakkersuisut oktobarip 25-ani aalajangersimasut, Kalaallit Nunaata nangaassuteqarnera Parisimi isumaqatigiissummit atorunnaarsinneqassasoq, aamma Naalakkersuisut nunap isumaqatigiissummut ilanngunnissaa sulissutigalugu aallartissimagaat.

Tassa aalajangiisimaneq oqaluuserineqartussatut isikkoqanngilaq. Tamannalu Siumumit akuersaarneqarsinnaanngilluinnarpoq.

Vivian Motzfeldtip partiillu apeqquserpaat, isumaqatigiissutip CO2-mik aniatitsinermut atatillugu nunamut qanoq kinguneqarsinnaanera aamma assersuutigalugu aatsitassarsiorfiit nutaanik suliniuteqarsinnaanerannut tamatuma qanoq kinguneqarsinnaanera, apeqquserpaallu Kalaallit Nunaata peqataalernermigut akeqanngitsumik iliuuseqarsinnaanerata ilumoortuunera.

Aningaasaqarnermut kinguneqaateqassanngitsoq

Ilisimatitsissummi tuniliaquttatullu nalunaarusiami isumaqatigiissummut ilanngunneq Kalaallit Nunaata aningaasaqarneranut ajoqutaassasoq pillugu allassimasoqanngilaq. Akerlianik isumaqatigiissummut ilanngunnermi naatsorsuutigineqarpoq, soqutigineqarneq annertusissasoq aamma aningaasaateqarfiit silap pissusianut attuumassutillit saaffigiuminarnerulissasut kiisalu nunani tamalaani aningaasaateqarfinnut mingutsitsinnginnerusumik ingerlatsinermik tapersersuisunut qinnuteqarnissaq ajornannginnerulissasoq.

Ilanngullugu allassimavoq, Parisimi isumaqatigiissummut ilanngunneq imminermini isumaqanngitsoq, Kalaallit Nunaata aalajangersimasumik CO2-mik annikilliliinissamik pisussaaffeqarnera. Nunat isumaqatigiissummut ilaasut nunaminni namminneq anguniakkaminnik saqqummiussisussaapput, ukiullu tallimakkaarlugit anguniakkaminnik nutarterisartussaallutik.

Parisimi isumaqatigiissut 2015-imi atsiorneqarmat, Kalaallit Nunaata Danmarkip anguniagaanit sunnerneqanngitsoorsinnaannginnera pissutigalugu, taamanikkut naalakkersuisuusut aalajangersimapput nangaassuteqarniarlutik. Naalakkersuisulli maanna ilanngunnissamut avaqqussisinnaannginnerat pissutigalugu ilanngunnissaq aalajangersimavaat.

CO2-mut piumasaqaatitaqanngitsoq

Ilisimatitsissummi erseqqissaassutigineqarpoq, Parisimi isumaqatigiissut naapertorlugu isumaqatigiissummut atsioqataasimasut nunaminni anguniakkatik, NDC-mik taaneqartartumik nassiussisassasut, tamannali piumasaqaataanngilaq, taamaammallu NDC kingusinnerusukkut nassiunneqarsinnaalluni.

Savalimmiormiut aallaqqaammulli peqataasimasut NDC-minnik suli nassiussisimanngillat. Nunaminni nukissiornermut silallu pissusaanut politikkissatut siunnersuut 2021-mi decembarip qaammataani akuerineqarpat nassiussinissaat naatsorsuutigineqarpoq.

- Kalaallit NDC-issaanik nassiussinnginnitsinni, Kalaalllit Nunaat tassunga tunngatillugu nuna tamakkerlugu silap pissusianut periusissiami sunniutaasinnaasunik qulaajaanermik suliaqassaaq (CO2-aniatitanut tunngatillugu aamma aningaasaqarneq). Aalajangersimasutut piumasaqaataanngilaq qaqugukkut NDC inissereersimanissaanik – nunatut anguniagaqarnerit UNFCCC-mut nalunaarutigineqassapput, naalakkersuiut allapput.

Ilisimatitsissummi allassimavoq, isumaqatigiissummut ilanngunnissaq pillugu aalajangiiffigisassatut siunnersuut 2022-mi upernaakkut Inatsisartut ataatsimiinneranni saqqummiunneqassasoq.

Powered by Labrador CMS