Imarpik ikaarlugu timmisartuussisarneq juunip 15-iani ammaqqikkiartuaarlugu aallartinneqassaaq
Politikkikkut ataatsimoorluni aalajangiunneqarsimavoq, imarpik ikaarlugu timmisartuussisarnerup ammaqqinnissaanut immikkoortoq siulleq juunip 15-iani aallartinneqassasoq.
Kalaallit Nunaannut Kalaallillu Nunaanniit timmisartukkut angallassineq martsip 18-iani matuneqarpoq, maannalu ullulerneqarpoq, Kangerlussuup Københavnillu akornanni timmisartuussisarnerup nalinginnaasumik ingerlatileqqinnissaanut qaqugu ammaassiartuaaqqittoqalissanersoq.
Tamanna pissaaq juunip 15-iani, Naalakkersuisut Siulittaasuat Kim Kielsen (S) ataasinngornermi tusagassiortunik katersortitsinermi oqarpoq.
Kim Kielsenp Inatsisartuni partiit siuttui allat peqatigalugit saqqummiussivoq. taakku tallimanngormat Kim Kielsen peqatigalugu ammaaqqinnissaq ataatsimiissutigisimavaat.
Ammaaqqinnermi immikkoortoq 1
Ammaaqqinnermi immikkoortoq siulliup aallartinneqarnissaanut piumasaqaataapput, Danmarkimi tunillatsissimasut ataatsimik qaangiisimannginnissaa, Danmarkimilu innuttaasut misissuiffigineranni tunillatsittut amerlassusaat 5 %-imik qaangiisimannginnissaat.
Immikkoortoq 1-imi 15. juni aallartiffiugallassaaq.
Sapaatip akunneranut timmisartumut ilaallutik tikittut amerlanerpaamik 600-t kisimik akuerineqarput.
Nalunaarutit innersuussutillu massakkut atuuttut aalajangiusimaneqassapput.
Coronamut misissortinnermi tunillatsissimannginnermut uppernarsaat sivisunerpaamik ullunik tallimanik pisoqaassusilik tikinnimmermi takutinneqarsinnaassaaq.
Sumut-immersuiffik tikinnermi immersorneqarsimassaaq.
Kalaallit Nunaannut tikinnermi ingerlaannaq mattussimasoqalertassaaq.
Tikereernerup kingorna ullut tallimat qaangiunnerisigut misissorteqqittoqassaaq .
Misissorteqqinnermi tunillatsittoqarsimanngippat mattussaaneq unissaaq.
Inatsisartut pingasunngormat nalunaaquttap akunnerpassuini oqallisereersut ataatsimeeqatigiittoqarpoq, tassani Naalakkersuisut ammaaqqinnissamut periusisiaat oqaluuserineqarluni.
Kim Kielsenip tusagassiortunik katersortitsinermi ilaatigut oqaatigaa, coronamik tunillatsissimasut tamarmik allanillu ippigisaqartut tamarmik nunamut iseqqusaassanngitsut.
Immikkoortoq siulleq naapertorlugu, inuit 600-t sapaatip akunneranut nunamut tikissinnaassapput. Taakku tamarmik nakorsamit misissorneqasimasassapput aamma tunillatsissimasuussanngillat. Misissortissimaneq kingulleq ullunik tallimanik pisoqaassuseqassanngilaq.
Tikittut ingerlaannartumik mattussisssapput, tikereernermillu ullut tallimat qaaniunneranni misissorteqqittassallutik.
Naalakkersuisut sapaatip akunneranut pingasoriarluni imarpik ikaarlugu timmisartuussisarnissaq pillugu siusinnerusukkut Air Greenlandimut isumaqatigiissusiorsimapput. Isumaqatigiitt 2020-mi juunip aallaqqaataani atuutilissaaq, 2020-milu aggustusip qaammataa naanissaanut atuukkallassalluni. Isumaqatigiissut tamartuma kingorna sivitsorneqarsinnaavoq.
Nunanut allanut aallarneq nammineq akisussaaffigineqassaaq
- Nunanut allanut aallarneq nammineq akisussaaffigineqassaaq, Kim Kielsen oqarpoq- Taassuma erseqqissaatigaa, nunami allamiinnermi tunillatsissimagaanni, nunami tunillatsiffiusimasumiiginnartoqartassasoq.
Sulinngiffeqarluni angalanermi coronavirusimik tunillatsissimagaanni uppernarsaammillu pisariaqartinneqartumik takutitassaqanngikkaanni aningaasatigut kinguneqartitsisoqarsinnaavoq.
Tassunga atatillugu Naalakkersuisunit ilisimatitsissutigineqarput:
Tikittussaq tunillatsissimappat pineqartoq aatsaat tunillatsissimannginnermut uppernarsaammik takutitsippat Kalaallit Nunaannut isersinnaassaaq
Najugaqarneq bilitsilu nutaaq nammineq akilerneqassapput
Uppernarsaat pigineqanngippat :
Aallariartortarfimmi Sumut-immersuiffissamik immersuisimanermut uppernarsaateqartoqanngippat imaluunniit tunillatsissimannginnermut uppernarsaatissaqartoqanngippat timmisartumut ikisinnaassanngilatit .
Najugaqarneq nammineq akilerneqassaaq .
Bilitserisat ullumut allamut nuunneqassaaq.
Kim Kielsenip aamma oqaatigaa, tuniluuttoqalersinnaanera pinngitsoortinniarlugu inassuteqaatit maanna atuuttut atuutiinnassasut:
Imminut qanillinaveersaaritsi - timimut attuinissaq pinaveersaaruk
Sumiiffiit inuppassuarnit qanimut katersuuffiusartut orninnaveersaakkit
Akulikitsumik errortortarneq imaluunniit assanut spritimik atuineq
Qanit talinnik asserlugu quersortarit tangajortarlutillu
Qisernaveersaarit
Eqqiaaneq silaannarissarnerlu eqqumaffigikkit
Inuit amerlanerpaamik 100-t katersuussimanissaannik innersuut
Inuit akornanni sapinngisamik ungasinniarnissamut aamma eqqiluissaarluarnissamut pissutsit pillugit peqqinnissakkut siunnersuinernik suliffeqarfiit malinninnissaat innersuussutaavoq .
Tuniluunneq siaruaateriasaassappat pilersaarut allanngortinneqarsinnaavoq, taamaalisoqassappallu ammaqqinnermi immikkoortut aappaata pingajuatalu qaqugu aallartinneqarsinnaanerat politikkerit kingusinnerusukkut isummerfigissavaat. Partii Naleqqami siulittaasoq Hans Enoksen tusagassiortunik katersortitsinermi oqaluttuarpoq.