Ilumoortoq marloqiusaasartoq

Nunarput pinngitsaalisaalluni naalagaaffimmut Danmarkimut 1952-imi ilanngutsinneqarpa? AG-ptoqqorsivini nammineerluni misissuiffigitsiarmagu oqaluttuarisaaneq arlalinnik inerneqartoqpaasinarsivoq. Taamanikkut Danmarkimit uukapaatitsiniartoqarlunilu kunngikkormiunitiluareqqusaartoqarsimavoq – kalaallillu nuannaarutiginnillutik.

Ilisimatuut suleqatigiit Naalagaaffeqatigiit kiilerianni tarrajuttumi isugutattumilu
paasisassarsiorlutik qanittukkut misissuissapput. Taakku misissuinerisa aamma immaqa
isertugaatinik akerleriissutaasinnaasunik nassaarnerisa kingorna nunasiaataanerup nalaani
pisimasunut ilumoortunut qanilliallatsissavaatigut.

Ilisimatuut pingaarutilinnik nassaarfigisinnaasaat ataaseq tassaavoq aviisip matuma toqqorsivia. Tassani assersuutigalugu paasisaqarfigisinnaavaat nunasiaataanerup 1953-imi
naggaserneqarnerani qanoq allaaserinnittoqarsimanersoq.

Aviisi AG allappoq.

Pisimasoq allannguutaasoq pillugu sapaatip akunnerini kingullerni oqallittoqarnerani, tamatumani Kalaallit Nunaata amtinngortinneqarnera – Danmarkimut ilanngutsinneqarneratut taaneqarsinnaasumut – isumaqartoqalersinnaavoq pinngitsaaliissummik ilanngutsinneqarsimasoq. Aamma innuttaasut periarfissinneqarsimasuugunik allatut kissaateqarsimasinnaagaluartut.
Ilaatigut Siumumeersup Doris J. Jensenip paasisat nutaat aallaavigalugit oqaatigaa, Kalaallit Nunaat suliap ingerlanneqarnerani uukapaatinneqarsimasoq.

Taassuma – aammami politikerit allat assigalugit – atuakkami Imperiets Børnimi (2021)
(Naalagaaffissuup Qitornai) paasissutissat innersuussutigalugit oqaatigaa, Nunatsinni Landsrådit akuersinissaminnut itigartitsinissaminnulluunniit nalunaaquttap akunnerinik 48-nik piffissalerneqarsimasut.

Atuakkami aamma ersersinneqarluni, paasissutissiissutigineqarsimanngitsoq, Naalagaaffiit Peqatigiit nunasiaajunnaarsaanermut atatillugu malittarisaat naapertorlugit Kalaallit Nunaata naalagaaffittut Danmarkimit aningaasatigut tapersersorneqarnissaminik periarfissaqarnera.

- Innuttaasut apereqqaarnagit Inatsisinut tunngaviusunut pinngitsaalilluta ilaatilerpaatigut, Doris Jensen Inatsisartuni ilaasortaqatini suliassap qulaajaavigineqarnissaanut siunnersuummut akuerseqqullugit kajumissaarinermini taama erseqqissaavoq.

Apeqqut tamanna 1952-imi innuttaasunit taasissutigineqanngimmat, innuttaasut qanoq
isumaqarnersut erseqqissumik paasineqanngilaq. Aalariartitassaanngitsumilli Danmarkimi
naalakkersuisut tatineqartorujussuupput – Naalagaaffinnit Peqatigiinnit. Nunarsuarmi sumi
tamaani allatut isumaqartoqarpoq, nunasiaatigineqartut nunasiaataajunnaarsinneqassasut –
suliniarnerlu sakkortooq aallartinneqarluni: Naalagaaffissuit atorunnaariartortinneqalerput.
Danmarkimili Kalaallit Nunaannut atassuteqarnerup attatiinnarneqarnissaa iluatsinneqarpoq, tamatumalu peqatigisaanik nunarsuarmioqatigiinnit kissaatigineqartut ilaatigut akuersaarneqarlutik.

»Naatsorsuutigineqartut angisuut«

Ilisimatuulliuna aviisimi matumani toqqortani “nunasiaataajunnaarsaanermut” paasissutissat allassimasut suut naninissaat naatsorsuutigisinnaassagaat?

Aap, kalaallit nuimanerit isummersornerat tikikkaanni qularutissaanngitsumik – allaaserisamut matumunnga atatillugu imaqarniliat atuarneqartut naapertorlugit – inatsisinut tunngaviusunut ajunngitsumik isummersortoqarpoq. Allaammi qiimmattaatigineqangajalluni. Tamatuma kingorna taama misigisimaneq Danmarkimut atanissamut pingaartitsisuni pakatsininngorpoq, taakkununnga ilaalluni Nunatsinni folketingimut ilaasortaq siulleq Augo Lynge.

Oqaluttuaq tamaat aviisimi AG-mi sapaatip-akunnerani matumani saqqummersumi atuaruk, ugguuna iserfigisinnaavat.

Powered by Labrador CMS