Ilisimatusarnermi annertuumi Kalaallit Nunaat qitiutinneqartoq

Kalaallit Nunaanni uuttuutinik inissititerinikkut, silap pissusaata allanngoriartornera pillugu nutaanik ilisimasaqartoqalissaaq. Ilisimatusarnissamut 35 millioner koruuninik aningaasaliissuteqartoqaqqammerpoq, tamannalu nunarsuarmi tamarmi avatangiisit pillugit ilisimatusartunut iluaqutaassaaq.

Ilinniartitaanermut Ilisimatusarnermullu Ministeeriaqarfiup 35 millioner koruuninik aningaasliissuteqarneratigut, ilisimatusarnermut aningaasaliissutigineqarsimasut katillugit 80 millioner koruuninnik annertussuseqalerput, taakku uuttuutit nutaaliaasut atorlugit attaveqaatinut atorneqassapput, Issittumi silaannaap, sikup, nunat imartallu allanngoriartornerannik uuttuisarnermik qulakkeerinnittussat.

Suliniut taaguuserneqarsimasoq GIOS-imik (Greenland Integrated Observatory System), naalagaaffeqatigiinni ilisimatusartut tamaasa ataatsimoortilissavaat. Pilersaarutaavoq suliniutip 2025-mi naammassineqarsimanissaa, tamatuma kingorna paasissutissat pissarsiarineqarsimasut ilisimatusartut silap allanngoriartorneranik naatsorsuisarnerannut iluaqutaassapput.

Suleqatigiinnermut iluaqutaassasoq

- Ilinniartitaanermut Ilisimatusarnermullu Ministeeriaqarfiup aningaasaliissuteqarnera nuannaarutigeqaarput. Naalagaaffeqatigiinnerup iluani issittumi ilisimatusartut tamarmik suleqatigiinnerannut tramanna iluaqutaallunilu Naalagaaffeqatigiit nunata tamat issittumi ilisimatusartoqarneranut siuttuulernissaannik qulakkeerinnissaaq, taamalu nunani tamani oqallittoqartarnerani issittumi pingaaruteqartumik oqartussaaqataalersitsissalluni, Aarhus Universitetimi rektori Brian Bech tusagassiorfinnut nalunaaruteqarnermi oqarpoq.

GIOSip uuttuutit ineriartortillugillu Kalaallit Nunaanni sumiiffinnut assigiinngitsunut inississussavai. Uuttuutit pineqartut nunarsuup silaannartaani, sermersuarmi, nunami, tatsini, kuunni kangerlunnilu pissutsit uuttortartassavai, soorlu aamma imaani uuttuutit tissukartartut atorlugit imaani tigussaasut (fysiske), kemiskiusut uumassussillillu uuttortartassavat. Timmiartuni nassitsissutit (sensorit) aputip itissusai imaanilu sikup issussusaa uuttortartassavaat, silasiorfinnullu aalajangersimasunut, ilaatigut silassaq nunarsuullu kaungernartuani pissutit kiisalu nunarsuup silaannartaani gassit kissatsitsisartut uuttortartarneratigut ikiutaasassallutik.

Uuttuisarfik Tasiilap eqqaanut inissinneqarsimasoq uani takuneqarsinnaavoq

- Uuttuisarfiit aallaaviussapput, taakkunani paasissutissat nunarsuarmi tamarmi soqutiginnittunut tamanut nassiunneqartassallutik, professori Søren Rysgaard Aarhus Universitetip Arktsik Foskningscenteriani pisortaasoq suliniummut tamarmut aquttuusoq ilisimatitsivoq.

Pitsaanerusumik paasissutiisalernissaq

- GIOS aqqutigalugu suliniutissat nutaat aqqutigalugit Issittumi pissutsit sukkasoorujussuarmik allanngoriartornerannik paasinninnissamut pitsaanerujussuarmik paasissutissiinissamut tunngavissaqalissaagut, tamatumunngalu peqatigitillugu nunani tamalaani ingerlataqarfinnut tunniussisalerluta, tassa Kalaallit Nunaanni Kalaallillu Nunaata eqqaani silaannaap allanngoriartornerata nunarsuarmi silaannarmut aamma inuit, uumasut naasullu inuunerannut qanoq sunniuteqartarnera pillugu pitsaanerusumik paasinninnissaq qulakkeerneqassalluni, Søren Rysgaard oqarpoq.

Suliassat annertuut silamut sunniutissai minnerpaaffianiitinniarlugit, uuttuisarfiit seqrnerup kissaanik tigooraassutinut, anorisaatinut batteriinullu immeqqinneqarsinnaasunut atassuserneqassapput, taamaalilluni ukioq naallugu paasissutissanik katersisoqarsinnaanngussaaq.

GIOS-imit suleqatigineqarput Pinngortitaleriffik, Aarhus Universitet, Københavns Universitet, Danmarks Tekniske Universitet, GEUS, ASIAQ Greenland Survey, Aalborg Universitet, DMI, Issittumi Sakkutooqarfik, Syddansk Universitet, Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu, Nationalmuseet, Ilisimatusarfik aamma Havstoven Savalimmiuniittoq.

Powered by Labrador CMS