piumasaqaatit
Ilisimatooq: Danskit kalaallillu Issittumi piumasaqaataat piviusunngorsinnaavoq
Danskit Qalasersuarmi 900.000 kvadratkilometerinik oqartussaaffeqalerusunnerat ataqqineqalersinnaaneranut periarfissagissaartoq ilisimatooq oqarpoq
Danmarki Kalaallit Nunaallu Qalasersuarmi Issittumi imartaq 895.000 kvadratkilometeriusumut oqartussaaffeqalerusupput. Piumasaqaatit FN-imut nassiunneqassapput.
Naak aamma Ruslandi, Canada, USA-lu aamma Qalasersuarmik oqartussaaffeqarnertik annertuserusukkaluaraat oqartussaaffigisassatut piumasaqaatigineqartut piviusunngortinneqarsinnaasut ilisimatuumit oqaatigineqarpoq.
- Oqartussaaffigerusutatut nalunaarutigineqartussaq tamaat pineqarsinnaagunanngilaq. Piumasaqaatigineqartulli annersaat oqartussaaffigineqalersinnaapput, Københavns Universitetimit Kristian Søby Kristensen oqarpoq.
Qalasersuup oqartussaaffigineqalernissaa eqqartorneqanngitsoq naqissuserpaa. Qalasersuulli imartaata naqqa pineqartoq oqaatigaa.
- Imartarujusuuvoq sikoqarfissuullunilu. Qalasersuummi naqqani uuliaqarunarnanilu gasseqarunanngilaq, Kristian Søby Kristensen oqarpoq.
Qalasersuulli imartaata naqqata oqartussaassuseqarfiginissaa nunanit allanit soqutigineqartorujussuusoq oqaatigaa.
- Politikkikkut tamanna sunniuteqartorujussuusinnaavoq. Naak Qalasersuaq pigineqanngikkaluartoq oqartussaassuseqarneq pingaaruteqalersinnaavoq. Nunammi assigiinngitsut Qalasersuaq pigerusuppaat, Kristian Søby Kristensen oqarpoq.
Danskit Qalasersuarmut oqartussaassuseqarusunnerat politikkimut tunngasuunnaanngitsoq oqaatigaa.
- Kalaallit Nunaata nunatut ilagilertussaavaa, Danmarkiunngitsup. Naalagaaffeqatigiinnerup soqutigineqarnera Danmarkimit takutinniarneqarpoq.
- Piumasaqaatigineqartut oqartussaassuuffigineqalissappata Danmarkip suliassani suliarisimassavaa.
Ataatsimiititaliarsuup aalajangissavaa nunanat sorliit Qalasersuarmi oqartussaaffeqassanersut.
Isumaqatigiinngissuteqartoqassappat nunat namminneerlutik isumaqatiginninniassapput.