ICC 2019 pillugu: Nuannaarneq ernummateqarnerlu

ICC Kalaallit Nunaata suleqatigilikkat amerlasuut nuannaarutigai. Aningaasanulli inatsimmi sipaarniutit siunissamut ernumaammersitsipput, kattuffimmi aappaagu ukiunik 40-nngortorsiortussaammat ataatsimeersuarnissarlu tulleq Ilulissani 2022-mi pisussaammat.

Tukumminnguaq Nykjær Olsen Nunatsinni Inuit Issittormiut Siunnersuisoqatigiivini ukiuni marlunni sulisimavoq, taamalu kattuffiup Nuummi allaffeqarfiani aalajangersimasumik atorfeqartut marluusut aapparalugu. Aappaa tassaavoq Hjalmar Dahl, ICC Kalaallit Nunaanni suliitigaluni siulittaasuulluni. Taakku saniatigut allaffimmi naatsorsuutinik isumaginnittoqarpoq, aamma avataaneersumik inuttut pisinnaatitaaffinnut tunngasumik siunnersorteqarluni tassaasumik Kuupik V. Kleist, taanna aamma ICC-ip Pikialasorsuarmut Isumalioqatigiissitaanut ilaasortaavoq.

- Ukiumi qaangiutilersumi siumut alloriartoqartarlunilu utimut alloriartoqartarpoq.

Tukumminnguaq Nykjær Olsenip ukioq 2019 ICC-mit isigalugu taama oqaatigaa. Nunanut tamalaanut atatillugu Naalagaaffiit Peqatigiit naliliipput, nunat inoqqaavisa pisinnaatitaaffii ukioq manna arlalitsigut aarlerinartorsiortinneqartut.

- Tamatumani pineqarput aatsitassarsiorneq orpippassuarnillu uppikaatitsinerit, Tukumminnguaq Nykjær Olsen oqarpoq.

Pitsaasunut tunngatillugu taassuma erseqqissarpaa, 2019 Naalagaaffiit Peqatigiinnit tassaatinneqarmat nunat inoqqaavisa oqaasiisa ukiuat.

Ukioq ataaseq ukiunut qulikkaanut sivitsorniarneqarpasissoq.

- Ukioq ataaseq naammanngitsoq paasinarsigami, Tukumminnguaq Nykjær Olsen nassuiaavoq.

ICC Kalaallit Nunaannit aallartitat 18-inik ilaasortaqarput. Aallartitat uani Alaskami 2018-imi Utqiagvik-mi ataatsimeersuarnermi peqataasut takuneqarsinnaapput. Ilulissat ICC-p siullermeerluni 2022-mi ataatsimeersuarfigissavaa.

ICC Kalaallit Nunaannit soorlu tamanna Tasiilamut ukiarmi tikeraarnermi maluginiarneqartoq. Tikeraarnermi innuttaasunik ataatsimiititsinermi ornigarneqarluartumi nunat inoqqaavisa oqaasii ilaatigut sammineqarlutik. Innuttaasut ataatsimiigiaqataasut ataatsimiinnermi erseqqissarpaat meeqqat timip Tunumiusut taaguutai puigortalersimagaat, tamatumunnga patsisaalluni meeqqat Kitaamiut oqaasii kisiisa atuarfimmi ilinniartarmatigik.

- Tamanna patsisigalugu qangaaniilli ilisimasat annaaneqartarput, Tukumminnguaq Nykjær Olsen oqarpoq, paasisanilu annilaarutigisimasani oqaatigalugu tassaasoq, Tasiilami palasi Tunumiusut oqaluttarfimmit oqaluusseqqusaanngitsoq.

Taama assingusumik Qaanaamut tikeraarnissaq pilersaarutaasoq, taassuma ilisimatitsissutigaa, upernaamut pisinnaassasoq neriuutigalugu ilisimatitsissutigalugu. ICC Kalaallit Nunaannit ataatsimeersuarnermut aallartitaasartut kattuffinneersut partiineersullu 18-iupput, taakkunani inissat marluk Tunumut Avannaanullu tunngatinneqarlutik, tamatumani taakku immikkut ittunik atugassaqartitaanerat isiginiarneqarluni.

Trump akornusiisoq

ICC Issittumi Siunnersuisoqatigiinnut aamma ataavartumik ilaasortaavoq.

Siulittaasuutitaqarfik Finlandimit Islandimut ukioq manna ingerlateqqinneqarpoq, taamaattorli Rovaniemi ataatsimeersuarnermit avammut nalunaarut akuersissutigineqarsinnaajunnaarmat ajornartorsiortoqalerluni, tamatumani soorlu oqaatsit ”silap pissusiata allanngoriartornera” ilaatinneqaqqusaanani. Tukumminnguaq Nykjær Olsenip oqaatigaa, tamatumani USA-mi præsidentip Donald Trumpip akuersiumannginnera patsisaavoq.

- Tamanna ukioq manna eqqumiinnersaavoq. Issittumi Siunnersuisoqatigiinni siullermeersumik ”inaarutaasumik naammassisaqartoqanngilaq”, naak siulittaasuutitaqarnerup kingorna tamanna tamatigut pisaraluartoq, oqarpoq.

Ilinniartitaaneq aamma suleqatigiinneq

Tamatuma saniatigut ICC-mi nunat immikkoortortaqarfiisa kattuffiup periaasissaatut Alaskami Utqiagvik-mi siorna akuersissutigineqartut, ukiunilu tulliuttuni sisamani atuuttussat piviusunngortinniarlugit sulissutigineqaleruttorput.

Kalaallit Nunaata ilinniartitaaneq akisussaaffigilerpaa. ICC Kalaallit Nunaata kattuffiit kommunillu tallimaasut sinniisaat ataatsimiigiaqquai, nunami maani ataatsimiititaliornissaq siunertaralugu. Kalaallit Nunaata ilinniartitaanermut ataatsimiititaliaani siulittaasunngorpoq Birthe Therkildsen, ilinniartitsisut kattuffianni IMAK-imi siulittaasuusoq.

2019-imi nutaamik suleqatigiilersut aamma tassaapput suliniaqatigiiffik naalakkersuisutigoortuunngitsoq ICC aamma suliniaqatigiiffik nutaaq naalakkersuisutigoortuunngitsoq avatangiisinik pingaartitsisoq “Plastic not so fanstastic”.

- Tamanna qilanaarisorujussuuarput. ICC-mit oqaatigereerparput kattuffinnik allanik suleqateqarusulluta, kisimiillutami suut tamaasa kivissinnaannginnatsigit, Tukumminnguaq Nykjær Olsen oqarpoq, kalerriutigalugulu Plastic not so fantastic peqatigalugu tamanut ammasumik januaarimi isumasioqatigiissitsisoqassasoq.

Inuusuttut qitiutillugit

Naggueqatigiit Inuit pisinnaatitaaffii pillugit kattuffiup sulinerani inuusuttut akuutinneqarnerusinnaanerat ICC-mi aamma oqallisigineqartarpoq.

- Suliatsinnut tamanut atatillugu inuusuttut isumaat aamma ilaatikkusuppavut.

Ilaatigut tamanna pissalluni inuusuttut nunat tamalaat akornanni ataatsimiinnernut peqataatittarnerisigut. Soorlu silap pissusia pillugu ataatsimeersuarnermi COP25-mi Madridimi pisumi ICC inuusuttumik peqataatitaqarpoq, taassuma ICC-p siulittaasua Dalee Sambo Dorouth malinnaaffigalugu.

Inuusuttunut suliniummi allami, CREATeS-imi, oqaluttuat aqqutigalugit imminut toquttarnerup pinaveersaartinneqarnissaanut tunngasumi, ICC-mit aamma Issittumi Siunnersuisoqatigiinnit suleqatigiissutigineqartoq, ukiunit marlunnit ukiunut sisamanut sivitsorneqaqqammerpoq.

- Imminut toquttarneq Issittoq tamakkerlugu suli ajornartorsiutaasorujussuuvoq oqallisigiumaneqaranilu, Tukumminnguaq Nykjær Olsen oqarpoq.

Aningaasakilliorneq aarlerinartorsiortitsisoq

Nunap karsianit ukiuni tulliuttuni ikinnerusunik aningaasaliisoqartalernissaa isiginiarlugu (boksi takuuk), ICC Kalaallit Nunaat aalajangerpoq, allaffeqarfik ikinnerusunik initalimmut nuunneqassasoq, attartornermut akiliutikinnerulernissaq anguniarlugu.

ICC-mut aningaasaliissutit

ICC Kalaallit Nunaat aningaasanut inatsit 2020-moortoq naapertorlugu nunap karsianit 3 millionit koruuninik aningaasaliiffigineqassaaq.

Aningaasaliissutigineqartartut 2021-mi 50 procentinik ikilineqaqqissapput, millionit aappaata affaanik amerlassuseqassallutik, ukiunilu tulliuttuni ICC akileraartartut akilersugaannik ukiumut 1 millionit koruuninik aningaasaliiffigineqartassalluni.

Tamatuma saniatigut ICC Danmarkimi aningaasanut inatsimmi, nunanut allanut ministeeriaqarfiup kontoanit 1 millionit koruuninik aningaasaliiffigineqartarpoq, nunat tamalaat katersuuffigisartagaanni, soorlu Issittumi Siunnersuisoqatigiinnut angalanissanut atugassanik.

Taamaattumik kattuffiup allaffeqarfini maanna ininut illoqarfimmi takussaanerusunut, sanaartukkanut nutaanut Tuujummiittunut nuuppai.

- Ukiumi tullermi qanoq pisoqassanersoq nalunartoqartarami. Missingersuutivullu qulakkiikannerniarlugit ininut akikinnerusunut nuuppugut, Tukumminnguaq Nykjær Olsen oqarpoq.

ICC 2022-mi Ilulissani ataatsimeersuartussaavoq, nunallu karsianit aningaasaliissutit ikilineqarnerat pissutigalugu qanoq akissaqartinniarneqassanersoq ernumaammersitsisarluni, minnerunngitsumik ICC ataatsimeersuarniarluni katersuukkaangat peqataasartut 1000-it missaanniittut angalanerannut najugaqarnerannullu aningaasartuutaasussat eqqarsaatigalugit.

- Isumaqatigiinniarnerpassuit inissinniarneqartussaapput. Neriulluarpugulli, oqarpoq.

Aappaagu 2020-mi ICC-p ataatsimeersuaqqaarneranit ukiut 40-t qaangiuttussaapput. Tamanna taamani Nuummi pivoq, ataatsimiititaliortoqarlunilu tamatuma qanoq malunnartinniarneqarnissaanut nalliuttorsiutiginissaanullu pilersaarusiortussamik.

- Tamanna aappaagu piffissamik atuiffigingaatsiartussaavarput, Tukumminnguaq Nykjær Olsen oqarpoq.

AG-p juullimut ukiortaamullu aviisiliaani allaaserisanik allanik atuarsinnaavutit. Aviisi uani ataani pissarsiariuk:

Powered by Labrador CMS