ukiortaami oqaaseqaat

IA siammasissumik isumaqatigiissuteqarusuppoq

Inuit Ataqatigiit atugarissaarnerup suli attassimasinnaanissaa pillugu aaqqissuusseqqinnissat siammasissumik politikikkut isumaqatigiissuteqarfigineqarnissaat ilungersorlutik 2015-imi suliniutiginiarpaat

Sara Olsvig
Inuit Ataqatigiit siulittaasuat Sara Olsvig

Ukioq qaangiuttoq Inuit Ataqatigiinnut immikkorluinnaq ittuuvoq. Nutaamik siulittaasortaarnertik kingornalu Inatsisartunut qinersineq partiimi kinguaariit nikinnerannik aallarniititsimmata.

- Ukioq ulapaarfiusimasoq pisoqarfiusimaqisorlu nukittorsimalluta qaangerparput politikikkullu erseqqinnerusunik anguniagaqarluta ukiumi nutaami suleqqinnissatsinnut piareersimalluinnarpugut, partiip siulittaasua Sara Olsvig ukiortaami oqaaseqaammini allappoq.

Aajuna Inuit Ataqatigiit sinnerlugit partiip siulittaasuata, Sara Olsvigip ukiortaami oqaaseqaataa:

‘Pikialaarnerup nalaani
Kinguaariit nikinnerat nunatsinni politikikkut pikialaartoqaruttornerup nalaani pivoq. Ukiap ingerlanerani innuttaasut nipaata erseqqissup, inuiaqatigiit pissaanermik aningaasanillu atornerluinerup akuerinngilluinnarlugu suaaruteqarnerat, nunatsinni politikikkut sammisat allanngortilluinnarpaat.

Naak qinersineq kissaatiginerpaasatsinnik inerneqanngikkaluartoq nutaamik naalakkersuinikkut ingerlatsilernissamik inuiaqatigiinnilu Inatsisartoqarnermik tatiginnileqqinnissamik periarfissiivoq. Partiitut illuatungiliuttutut annerpaatut politikerit tatigineqaleqqinnissaat suliassatta pingaarnersaattut isigaarput.

Akisussaassusilimmik aningaasaqarnikkut ingerlatsinikkut, inuussutissarsiorneq innuttaasullu qitiutillugit politikikkut ingerlatsinikkut nunatta aningaasaqarnikkut tatineqarsimanera qaangeriartuaassavarput.

Immami minittornertut
Ikerinnakkut qinersinerup naalakkersuinikkut qanoq ingerlatsisoqarnissaanik kissaateqarnermik eqqarsartitsivoq. Immitsinnut qanoq qaffasitsigisunik piumasaqaateqassaagut? Qularutigineqassanngilaq Inuit Ataqatigiit qaffasinnerpaanik immitsinnut piumaffigissagatta. Nunarput innuttaqqortoorsuunngilaq. Taamaakkaluartoq meeqqatta inuusuttortattalu tamaviisa siunissaat akisussaaffigaarput nunalu imartarlu annertoorujussuaq akisussaaffigalutigu. Immami minittornertut siaruariartortutut uagut iliuutsivut nunanut allanut sunniuteqartarput.

Uagut iliuutsivut nunaqarfinni illoqarfinnilu tamavinni innuttaasut inuunerannut sunniuteqartarput.

Inuit Ataqatigiinnit qinigaasugut Inatsisartutut, inuttut innuttaaqataasutullu politikikkut tamakkiisumik peqataanissarput akisussaaffittut isigaarput. Suliassatut tunngaviulluinnartutut isigaarput nukittuumik siuarsaasumillu Inatsisartoqarnissaq, inatsisiliortutut tamallu oqartussaaqataanerannik illersuisutut suliassaminnik naammassinnilluarsinnaasunik.

Partiitut suliassanik siunitsinniittunik kivitseqataanissatsinnut suleqataasinnaanerput uatsinnut tunissutitut isigaarput.

Peqataaneq iluaqutaasoq
Ukiumi aggersumi inuiaqatigiinni innuttaasut akisussaaqataanerat immikkut sammissavarput. Innuttaasunik peqataatitsineq oqaatsit suliniutissami allassimasuuginnassanngillat, tigussaasumik iliuuseqarfigineqassaaq. Tigussaasumik iliuuseqarneq aalajangiisartunit innuttaasuniillu pissaaq. Tamatta, sammisaq ileqqorissaarnermut tunngasuuppat, soorlu uranimut tunngasoq, ulluinnarniluunniit pissutsinut tunngasuuppat, soorlu meeqqatta atuarnerat inuusuttortattalu sunngiffimminni susassaqarnerat, peqataatitsinermut peqataanissamullu pikkorinnerusariaqarpugut. Katinngarmik suliaqartarnerput imaannaanngilaq, ataatsimoornerli peqataanerlu taamaaginnartussatut isigineqarsinnaanngillat. Tamanna ukiuni kingullerni uppernarsivarput.

Piumassuseq ikummarissarneqassaaq
Ataatsimoorluta kinguaassavut namminneq kajumissutsiminnik paasisassarsiortuunissaannut, peqataarusussuseqarnissaannut nutaaliorusussuseqarnissaannullu perorsartigit. Ullumikkut ulluliatsinni meeqqat inuusuttullu nukittuut peqqissullu ukiualunnguit qaangiuppata akisussaaffimmik tigusisussat ivassavagut. Ullumikkut sinaakkusiinivut toqqissisimanermillu tunniussinerput meeqqatta uummataanni piumassusermik ikummarissaasuussapput. Inuit Ataqatigiinnit meeqqat inuusuttullu atugaat pitsanngorsaavigissallugit, nukittorsassallugit salliutillugillu qitiutittuassavagut.

Namminersulivinneq qamannga pisoq
Inuiattut ullorsiornitsinni oqaaseqaatitsinni namminersulivinnerup qamannga pisuunissaanik allataqarpugut. Tamanna namminersulivinnissap nunatut pilersitassatta nunaqarfinni, savaateqarfinni illoqarfinnilu annerni minnernilu tamani sanarfineqartariaqarneranik isumaqartipparput. Innuttaasunit tamanit pissaaq. Ataatsimoorluta nukittuvugut. Ataatsimoorluta nalaatatsinnut unammillernartunut aaqqiissutissanik tigummiaqarpugut. Inuit Ataqatigiinnit pingaartipparput erseqqissassallugu namminersulivinnissap tungaanut ingerlaarnitsinni nunatsinni naligiinnerulernissaq anguniarlugu ilungersussagatta. Upperilluinnarparput inuiaqatigiit naligiinnerusumik atugallit inuiaqatigiinnik pisuujunerusunik pilersitsissasut.

Sumiiffikkaartumik, inuuniarnikkut atukkatigut aningaasaqarnikkullu naligiinnginnerup annertusiartuaarnera ukiuni kingullerni takuarput. Uatsinnut tamanna nunatta aningaasaqarnikkut ilungersunartumiinnitsinni ernumanarnerpaajuvoq. Ilorraap tungaanut saatsinnissaa ilungersorluta sulissutigisariaqarparput.

Naligiinnerulernissaq pillugu uummat kassuppoq
Sumiiffinni tamani nukivullu tamaasa atorlugit innuttaqativut pisariaqartitsinerpaat ajunnginnerusunik atugaqalernissaat pillugu tamaviaartariaqarpugut. Meeqqat sumiginnakkat ajunnginnerusumik isumagineqalernissaat, innuttaqativut innarluutillit atugarissaarnerulernissaat, atuarfinnut ilinnniartinneqarluarnissamullu naligiinnerusumik periarfissaqarnissaat, inuit ersinngittunik innarluutillit utoqqaallu immikkut pisariaqartitsisut immikkut sammineqarnissaat kissalaartumik qanilaartumillu uummateqarfigalugit suliaqarfiginiarpavut.

Inuiaqatigiinni suliassat tamakkua qanoq iliuuseqarfigineqarnerisa takutissavaat inuiaqatigiittut qanoq inerisimatiginersugut, - Inatsisartutullu qanoq sapiissuseqartiginersugut.

Nalornissutigineqassanngilarmi suliassaqarfinni taakkunani allarpassuarnilu iliuuseqarniarnermi pingaarnersiuisoqartariaqarmat. Ukiut qulit qaangiuppata atugarissaarnerup suli attassimasinnaanissaa pillugu aaqqissuusseqqinnissat pisariaqavissut siammasissumik politikikkut isumaqatigiissuteqarfigineqarnissaat ilungersorluta suliniutigissavarput. Peqataanissamut akisussaaqataanissamullu qilanaarpugut. Politikikkut sangujoraarneq avataanit aningaasaleerusussermut akornutaaginnarnani innuttaasut akornanni inuiaqatigiinnilu toqqissisimanermut akornutaasoq qaangertariaqarparput.

Neriunneq
Qaammatit kingulliit takutippaat aningaasaqarnikkut perluttorsuarmullusooq, issimik qiianaqisumut ingerlasugut. Suliassarput pingaarnerpaaq tassaavoq unittuunnginnissaq. Alloriarnerit tamaviisa akiuuttariaqarpugut aattalu kaaviiaarnera unitsinngisaannarlugu. Unikkaluarutta qerrunnissaq aajunaralaannguummat.

Qujanartumik iliuusissatsinnik tikkuussilluartunik ilisimasanik peqarpugut. Naalakkersuisuutitaqarnitta nalaani isumalioqatigiissitat siunnersuisooqatigiillu pilersitatta qanoq angerlamut apuulluarsinnaanissatsinnik tikkuussiffigaatigut. Ilungersortariaqassaagulli. Erseqqissarusupparput Akileraartarnermut Atugarissaarnermullu Ataatsimiititaliarsuup Aningaasaqarnermullu Siunnersuisooqatigiit innersuussutaat tamakkivissumik maleqqinnaarnissaat uatsinnut pingaarnerunngimmat. Pingaarnerusoq tassaavoq ataatsimoorluta pingaarnersiuinikkut aaqqissuusseqqinnissat aallartikkumallugit aalajangigassat aalajangernissaat.’

Powered by Labrador CMS