IA: Aningaasanut inatsit ataqatigiinngilaq

Aningaasaqarnermut oqaaseqartartup Naaja Nathanielsenip 2014-imut Aningaasanut Inatsit tukattutut taavaa. Aningaasanut inatsisip suliarineqarnerata ingerlasimanera appisaluuppaa

Naaja Nathanielsenip ernumanartoqartippaa misileraalluni aalisarnikkut 2014-imi Aningaasanut Inatsimmi amigaatigineqartut matussutissinniarneqarmata.

–Aningaasanut inatsisissatut siunnersuutip aggustimiilli oqaluuserineqarnerata ingerlarnga sangujoraarnertut taassallugu naammanngilaq. Sualunnersaavoq aappassaaneerneqarnerata pingajussaaneerneqarneqaratalu akornat, taamaasinerani naalakkersuisooqatigiit paatsiveerummata aningaasanullu politikkimik assigiinngitsunik marlunnik ingerlatsilerlutik: Ataaseq Inatsisartunit ataaserlu Naalakkersuisunit. Ullormiit ullormut politikkimik ingerlatsipput. Ullut tamaasa nutaanik siunnersuuteqarlutillu siunnersuutit siusinnerusukkut nassiunneqarsimasut allannguutissaannik saqqummiussisaraat. Ajoraluartumik nalinginnaasumik ataaseq amigaataasimavoq, tassalu isumassarsiarpassuarnut kinguneqaatissatut naatsorsuutit tunuliaquttatullu misissuinerit.
Taamatut 2014-imut Aningaasanut Inatsit akuersissutigineqaqqammersoq isornartorsiorlugu IA-p aningaasaqarnermut oqaaseqartartua Naaja Nathanielsen oqarpoq.
– Siunertat pitsaasut tapersugassat suunersut nalunanngilaq, apeqqutavoq tamakkuninnga tulleriiaarisinnaaneq paasiniarlugulu aningaasat pitsaanerpaamik sumut atorneqarsinnaanersut. Naalakkersuisooqatigiillu tamanna saperpaat, Naaja Nathanielsen Sermitsiaq.AG-mut oqarpoq.
Taassuma erseqqissarpaa Kalaallit Nunaata atorfissaqartikkai suliffissatd, tamanut ilinniagaqarnissamut periarfissat assigiissut, aalisarneq akilersinnaasoq sulisartullu atorfinnik pilerinartunik tigusinissaminnut piginnaanillit. Allatut oqaatigalugu atorfissaqartinneqarput siuariartornissamut periarfissat - aningaasarsiornikkut, inuttut isumaginninnikkullu.
– 2016-im 2017-imilu sinneqartooruteqarnissamik pilersaarutit maangaannariartulereerput. Aningaasaqarnikkut ajornartorsiutivut aaqqinniarneqarput akitsuutinik, siumut inatsisiliorneqarsimanngitsunik tusarniaavigineqarsimanngitsunillu, eqqussinikkut. Aningaasanik atuinialerpugut ukiuni aggersuni isertitassatut naatsorsuutigisinnaanngisatsinnik. Assigiinnarpaa sulisitsisumut qinnuteqarluni ukiunut marlunnut siumut siumoorniarluni, tamannalu peqatigalugu soraarnissaq pilersaarutigalugu. Tamanna ataqatigiinngilaq, Naaja Nathanielsen oqarpoq.
Taassuma tikkuarpaa siuariartornissamut aaqqissuusseqqinnerit inatsimmi amigaataalluinnartut, inatsisillu suliarineqarnerani aalajangiisoqariataartarsimasoq, aalajangiinerit kinguneqaatissaannik siumut misissueqqaarsimanani.
Assersuutissat
– Periuseq tamanna Inuit Ataqatigiit akuersaarsinnaanngilaat. Aalajangiinissamut periutsit akuersissutigineqarsimasut suusupaginiarneqarput, tamakkua pissusissamisoortumik tunngaveqartariaqaraluarmata tusarniaanernik kinguneqaatissanillu misissuinernik. Aningaasanut inatsit una eqqaamaneqassaaq inatsisitut, nunami innuttaasut assigiinngissuteqarnerulernissaannik akuersinertut, Naaja Nathanielsen oqarpoq, sangujoraartumillu ingerlatsinermut aalisarneq assersuutissatut taallugu:
– Makrel-inik akitsuusiineq naatsorsuutigalugu 120 millioner koruuninik isertitsissutaassasoq. Tamanna kukkunerulluinnarpoq. Akitsuut, aningaasanut inatsimmi amigaatigineqartut matussutissinniaannarlugit ulluni sisamani tusarniaavigineqanngitsumik atuutipallatsinneqalersoq akuerisinnaanngilarput - allaammi misileraammik aalisarnermi, suli ingerlallualersimanngitsumi. Taamatut suleriaaseqarneq tusaamasaanitsinnut akornutaalluinnarpoq. Kikkut piumasaatit taamaattut atorlugit Nunatsinni aningaasaleerusussagamik, Naaja Nathanielsen oqarpoq.
Akileraarutinut politikki illuinnarsiortoq
Tamatuma saniatigut Naaja Nathanielsen isumaqarpoq erniat tamakkiisumik ilanngaatigineqalernissaasa eqquteqqinneqarnera tassaasoq akileraarutinik illuinnarsiorluni politikkersorneq.
Aamma atuaruk: Aningaasanut inatsit piffissaq kingulleq atorlugu akuersissutigineqarpoq
– Periuseq tamanna inuiaqatigiinnut 12 millioner koruuninik akeqarpoq. Taakku tamatta akilissavagut, pisortatut atorfeqarutta imaluunniit SIK-p akissarsiaa minnerpaaq atorutsigu. Saammarsaatissatut meeqqanut tapiissutit qaffanneqarput. Aammami allamik periarfissaqanngimmat, pissakinnerpaat assaap aappaanik arsaareersimallugit Taamatulli illuinnarsiortumik iliuuseqarnikkut qitornaqanngitsut taarsiivigineqanngillat. Ujartorparput akileraarutinut politikki inuit atugaannik eqqarsaatiginnittoq inuiaqatigiinnilu naligiissitsinerulernissamik siunertalik, taanna oqarpoq.
Aningaasanut inatsit tallimanngormat unnukkut piffissaq kingulleq atorlugu akuersissutigineqarpoq sivisoorsuarmik oqallisigereerlugu. 16-it isumaqataallutik taasipput 11-illu akerliullutik taasillutik.
Siumut, Atassut aamma Partii Inuit isumaqataallutik taasipput, Demokraatit IA-lu akerliullutik taasisut.

Powered by Labrador CMS