Greenland Minerals ataatsimiinnerni ammasumik oqallittoqaqqusivoq

Kujataani Kuannersuarni aatsitassarsiortoqarnissaa pillugu innuttaasunik ataatsimiisitsinerit sapaatip akunnera ataaseq qaangiuppat aallartissapput. Isornartorsiuisut isumaqarput paasissutissat amigartut, Greenland Minerals neriuppoq oqaloqatigiinnerit innuttaasut akornanni paasinninnermik ilisimasaqarnerulernermillu kinguneqarumaartut.

Aatsitassarsiorfimmi Kuannersuarni aatsitassarsiortussami pisortaq, John Mairip innuttaasunik ataatsimiisitsinissat suliffeqarfissuup innuttaasullu akornanni oqaloqatigiinnerulernerannik kinguneqarumaartut neriuutigaa.

- Innuttaasunik ataatsimiisitsinerit periarfissiipput suliamut tunngatillugu ammasumik oqaloqatigiittoqarnissaanik, taamatullu oqaloqatigiinnerni innuttaasut peqataanerminni, isummaminnik ernummatigisaminnillu annissisinnaanissaannik, oqarpoq.

Pisortap naatsorsuutigaa apeqqutit arlallit aatsitassanut qinngualasortalinnut, aatsitassarsiorfik ammassappat saniatigut piiarneqartussanut, tunngassuteqangaatsiassasut.

Thoriumip aamma uranip passunneqarnissaanut tunngasunik arlalinnik misissuisoqarsimavoq. Taakku tamarmik qinngualanernik ulorianartunik peqarput. Taakkununnga paasissutissat UANI takusinnaavatit.

Greenland Mineralsip misissuinerit suliassanngortillugit suliffeqarfinnut ingerlatsissimavai. Misissuinerit arlaannaatigulluunniit attuumassuteqanngitsunit suliarineqarsimapput, taamatullu paasissutissat tusarniutigineqannginnerani naammannersut Pinngortitaleriffimmit aamma Dansk National Center for Miljø og Energimit misissoqqissaarneqarsimallutik.

Suli isornartorsiorneqangaatsiarpoq

Arlalinnit oqaatigineqarpoq Avatangiisinut Sunniutaasussanik Nalilersuineq, ASN, naammaginanngitsoq avatangiisinullu sunniutissat naammaginanngitsumik qulaajarneqarsimasut.

Ilaatigut suliniaqatigiiffiit NOAH, Urani Naamik politikerillu arlallit tamanut tusarniussutigineqartussamut suliaqarsimaneq pillugu isornartorsiuipput.

John Mairip ilisimalluarpaa aatsitassat uranitallit ernumalersitsisinnaasut, naqissuseqqippaali misissuinerit ASN-imut tunngassuteqartut sukumiisumik suliarineqarsimasut.

- Oqaluuserinninnerit tusatsiagarsornerillu aallaavigalugit ernumasoqarmat paasisinnaavara. Aammali oqaloqatigiinnerni paasissutissat pigineqartut ilaatinneqartariaqarput, oqarpoq.

Pissutsit kingumut qiviassagaanni, aatsitassarsiorfik qanga suliffiusimavoq ulorianartoq, avatangiisinut sillimaniarnermullu salliutitsinani aningaasarsiornissamik pingaartitsiffiusoq. Pisortaasup erseqqissarpaa pissutsit taama ittut atuukkunnaareersimasut.

- Aatsitassarsiorneq ineriartorfiujuarpoq pitsanngoriartortuarlunilu. Suliami piujuartitsinissamik tunngaveqarluni aatsitassarsiornissaq qitiulluinnarpoq, taamatullu Kalaallit Nunaanni innuttaasunut aamma Namminersorlutik Oqartussanut iluanaaruteqarfiunissaa nuannarineqarnissaalu qitiulluinnarpoq.

Pujoralaat ernumalersitsipput

Ernummatigineqartut ilagaat pujoralaat qinngualanernik ulorianartunik akullit, illoqarfinnut, imermut imerneqartartumut aatsitassarsiorfiullu eqqaani avatangiisinut siaruarnissaat. Nalunaarusiaq tamassuminngarpiaq tunngasumik imaqartoq, John Mairip taavaa.

- Suliniutit ikiuutaasinnaasullu tamaasa pigitillugit, imermut imerneqartussamut, Narsamiluunniit innuttaasunut pujoralaat taama ittut pinissaat aarlerinaateqanngilaq. Aatsitassarsiorfimmi sulisut allaat eqqaani sulisinnaapput pujoralaat qinngualanernik ulorianartunik akullit akornutiginngivillugit.

Ilaatigut imeq taratsullu atorlugit pujoralaat nunamiitinneqarniarneqarput, atisallu illersuutit, aatsitassarsiorfiup qimalinnginnerani salinneqartuartussat, atorneqassallutik.

Pisortap ilisimalluarpaa innuttaasut nalunaarusianik tusiintilikkaanik quppernilinnik imaaliallaannaq atuarneq ajortut. Taamaammat toqqaannartumik attaveqatigiinnissaq oqaloqatigiinnissarlu qitiulluinnartumik isigai.

- Attaveqatigiinniarneq unammillernartuuvoq. Nalunngilarput paasissutissat amerlangaatsiartut, paasissutissallu tamakkerlugit atuarnissaat unammillernarsinnaasoq. Taamaammat innuttaasut ernummatigisaat aallaavigalugit paasissutissanik paasiuminartunik suliaqarpugut.

Aatsitassarsiorfiit mingutsitsisarsimapput

John Mair isumaqarpoq aatsitassarsiorfiit, inuit avatangiisillu eqqariillutik piusinnaanerannik paasinninnissaq anguniarlugu nunarsuarmi susoqarneranik isiginiaasoqartariaqartoq. mener, man skal kigge ud i verden for at forstå at mineprojekter godt kan eksistere side om side med mennesker og miljø.

- Pingaaruteqarpoq suliffeqarfissuit assigiinngitsut pioqatigiissinnaanerat. Suliniutip uuma savaateqarneq aalisarnerluunniit sunnernavianngilaa. Tamanna aamma ASN-imut nalunaarummi annertuumik sammineqarpoq. Aatsitassarsiorfiit suulluunniit tamarmik qanittuminni illoqarfeqarput. Sumiiffiit ilaanni aatsitassarsiortoqarnera pissutigalugu illoqarfiit alliartorput innuttaqqortuneruleriartorlutillu, taamaammallu aatsitassarsiorfiit eqqaasa peqqinnartuunissaat salliutinneqartuarpoq, oqarpoq.

Powered by Labrador CMS