Folketingimi oqallinneq: - Naalagaaffiit peqatigiikkumasut takorluugaavoq piviusumik tunngavissaqanngitsoq

Pituttorsimanngitsumik naalagaaffimmik suleqateqarnerup Kalaallit Nunaata ajornartorsiutaanik aaqqiinavianngilaq. Peqqissutsimut ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaata suliarinissaa Inatsit tunngaviusussaq pillugu Isumalioqatigiissitat suliaannit pingaarneruvoq, Aaja Chemnitz pingasunngornermi Folketingimi naggataarutaasumik oqallittoqarnerani taama oqarpoq. Kunngeqarfimmi aaqqissuussaanikkut allanngortitsisoqarnissaanik pisariaqartitsisoqartoq, Aki-Matilda Høegh-Dam oqarpoq.

Folketingi Kalaallit Nunaanni akisussaaffimminik pimoorussippat, Naalagaaffeqatigiinnermi ataqatigiinnermut iluaqutaassasoq, Aki-Matilda Høegh-Dam isumaqarpoq. Assi toqqorsivimmit.

Kalaallit Nunaanni piffissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu politikkikkut namminersornerulernissamut, Inatsit tunngaviusussaq pillugu Isumalioqatigiissitat isumaliutissiissutaanni pituttorsimanngitsumik naalagaaffimmik suleqateqarneq aaqqiissutaasinnaasutut siunnersuutigineqarpoq.

Pingasunngornermi Folketingimi oqallittoqarnerani IA-mi politikerip Aaja Chemnitzip naalagaaffiit pituttorsimanngitsumik suleqatigiinnerat qanoq isiginerlugu oqaaseqarfigaa:

- Naalagaaffimmit tapiissutit aningaasaqarnitta affaannik amerlassuseqarput. Piviusoq taanna eqqarsaatigisariaqarparput. Pituttorsimanngitsumik naalagaaffimmik suleqateqarneq tassunga atatillugu takorluugaavoq tunngavissaqanngitsoq.

- Namminiilivinnissamut aqqut aaqqiipallannernik isumalluuteqarfiusinnaanngilaq. Namminiilivinnissaq inuusuttut amerlanerusut ilinniartinneqarnerannik piumasaqaateqarpoq, inuussutissarsiornerup ineriartortinneqarnerunissaanik Kalaallit Nunaannilu inuit amerlanerusunik piumasaqaatitaqarpoq, Aaja Chemnitz oqarpoq.

Peqqinnissaq pillugu Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaa suliarineqarniarli

Inatsit tunngaviusussaq pillugu Isumalioqatigiissitat isumaliutissiissutaannik tunniussineranit, tunngaviusumik inatsisissamik suliap ingerlariaqqinnissaa pillugu, Aaja Chemnitz aperineqarpoq.

Peqqinnissaq pillugu Ataatsimiititaliarsuup inassuteqaatai suliarissallugit pingaaruteqarnerusoq, politikeri tassani oqarpoq. Peqqinnissaq pillugu Ataatsimiititaliarsuup suliaa iluatsilluarnerusimasoq, taanna isumaqarpoq.

- Assersuutigalugu Peqqinnissaq pillugu Ataatsimiititaliarsuaq sanilliutissagaanni, taanna aningaasat ikinnerusut atorlugit piffissarlu sivikinnerusoq piffissaralugu, sulianut tunngatillugu isumaliutissiissummik nukittuumik naammassisaqarpoq. Taava taassuma (tunngaviusumik inatsisissaq pillugu) suliaqarneq arlalitsigut amigaateqarnissaa ernumassutigisinnaavara.

- Peqqinnissaq pillugu Ataatsimiititaliarsuup allagaa isiginiarneqassasoq isumaqarpunga. Peqqinnissaqarfiup nukittorsarneqarnissaanut innersuussutit 100-nit amerlanerupput. Tassanilu aamma Kalaallit Nunaat Danmarkilu suleqatigiissinnaanersut misissorneqartariaqartoq isumaqarpunga.

Aki-Matilda: Aaqqissuussaanermik allamik pisariaqartitsisoqarpoq

Aki-Matilda Høegh-Dam Siumumeersoq aamma Kalaallit Nunaata siunissami Danmarkimut attuumassuteqarnissaa pillugu aperineqarpoq. Kalaallit Nunaannut toqqissisimanarnerusumik pissutsinik pilersitsiniarluni aaqqissuussaanikkut allanngortitsisoqarnissaanik pisariaqartitsisoqartoq politikeri oqarpoq:

- Suleqatigiinneq qiviarutsigu siunertat unammilligassartarineqanngillat, kisianni aaqqissuussaanikkut taperserneqanngippata Kalaallit Nunaannut nalorninartorujussuanngussaaq.

- Taava inuup aalajangersimasup naalakkersuisunngorluni ima oqarnissaa apeqqutaaginnalissaaq; Naagga, uanga taamaaliorusunngilanga. Nunamut innuttaasuinullu tamanna annertuumik kinguneqartarpoq, Aki-Matilda Høegh-Dam oqarpoq.

Suliassaqarfiit aqulluarneqarnerisa tatiginninneq annertusissavaa

Naalagaaffimmik pilersitsilluni aaqqissuussaanerup allanngortinneqarnera Danmarkimut ungasillinermik isumaqartariaqanngitsoq, taanna oqarpoq:

- Aaqqissuussaanerup qanoq pitsaanerpaamik allanngortinneqarsinnaaneranut tunngavoq. Pituttorsimanngitsumik naalagaaffimmik suleqateqarneruppat imaluunniit kunngiitsuuffiuppat. Assersuutigalugu isumaqarpunga Kunngikkormiut ataaniiginnarnissaq kissaatigineqarsinnaasoq, kisianni nammineq naalagaaffittut oqartussaassuseqarlunilu nammineq suliassaqarfinnut akisussaasuulluni, taanna oqarpoq.

Sascha Faxep Alternativetimeersup Danmarkip Kalaallit Nunaat sulinerup ingerlariaqqinnerani qanoq tapersersorsinnaanera paasiumavaa, tassanilu Aki-Matilda Høegh-Damip Danmarkip suliassaqarfiit Danmarkip akisussaaffigisai tikkuarpai:

- Danmarkip Kalaallit Nunaanni suliassaqarfiit qiviarutsigit qularnanngilaq, taava uagut (Folketingi, aaqq.) pingaartittariaqarpavut. Tatiginninnerulernermut uppernassuseqarnermullu aalajangiisuupput, siunissamilu suleqatigiinnissatsinnut nukittorsaapput, aaqqissuussaaneq imaluunniit naalagaaffimmik pilersitsineq apeqqutaanatik, Aki-Matilda Høegh-Dam oqarpoq.

Namminiilivinnissamut tapersersuineq pillugu noqqoruunneq

Namminiilivinnissaq inuuniarnermi atukkat appariarnissaannik kinguneqassappat, namminiilivinnissamut innuttaasut tapersersuinerat oqallittoqarnerani Aaja Chemnitzip apeqquserpaa.

Taanna isumasiuinermut 2017-meersumut innersuussivoq, tassani 11 procentiinnaat namminiilivinnissamik kissaateqarput. 44 procentit aatsaat ajorseriartoqanngippat namminiilivinnissamik kissaateqartut.

Aki-Matilda Høegh-Dam akerlianik misissuinernut allanut innersuussivoq, tassani Kunngeqarfimmi aaqqissuussaanerup allanngortinneqarnissaanik kalaallit akornanni annertuumik tapersersuisoqarneranik takutinneqarpoq - Aki-Matilda Høegh-Damip oqarnera naapertorlugu 80 procentit allannguinissamik kissaateqarput.

Mette F.: Suleqatigiinnerup sukanneqarnissaanut pisariaqartitsisoqartoq

Ministeriuneq Mette Frederiksen oqallinneq sivisooq naggaserlugu unnuap qeqqata missaani oqaluttarfimmut qaqivoq.

- Namminiilivinnissamik kissaateqartoqarnera paasisinnaavara. (..) Taamaattoqanngippat eqqumiigissagaluarpara, ministeriuneq oqarpoq.

Piffissamili matumani qanimut suleqatigiinnissaq pisariaqarluinnartoq, ilanngullugu oqaatigaa:

- Naalagaaffeqatigiinnerup sumut ingerlanera, qanorlu ineriartornera apeqqutaatinnagit, nunarsuarmi eqqissiviilliorfiusumut ilaavugut. Atlantikup Avannaa aamma Issittoq ilanngullugit. Taamaammat suleqatigiinnerup sukaterneqarluni qanimut suleqatigiiffiunissaanik pisariaqartitsivugut, Mette Frederiksen oqarpoq. Naalagaaffeqatigiinnermi suleqatigiit naligiinnissaat kissaatigalugu, taassuma naqissuserpaa:

- Pingasuulluta naligiittumik suleqatigiissaagut – nunat pingasut, inuiaat pingasut, oqaatsit pingasut.

Powered by Labrador CMS