assit takukkit

Filmi paquminartoq Uummannami takutinneqarpoq

Marlunngorpat unnukkut filmi misigissutsinik attuisoq Uummanami takutinneqarpoq

Filmiliornermi ilitsersuisoq Anja Dalhoff Uummannamiippoq
Filmip takutinneqarmat malinnaaqqissaartoqarpoq, kingornalu ersaattaannersuaqarluni
Uummannami katersortarfimmi filmertut
Filmip Sårbare Sjæle takutinneqarnerani
Filmernerup kingorna kaagillertoqarpoq
Atuarfik Edvard KruseFilmip Sårbare Sjæle takutinneqarnerani Atuarfik Edvard KruseFilmernerup kingorna kaagillertoqarpoq Atuarfik Edvard Kruse Atuarfik Edvard KruseFilmiliornermi ilitsersuisoq Anja Dalhoff Uummannamiippoq Atuarfik Edvard KruseFilmip takutinneqarmat malinnaaqqissaartoqarpoq, kingornalu ersaattaannersuaqarluni Atuarfik Edvard KruseUummannami katersortarfimmi filmertut Atuarfik Edvard Kruse Atuarfik Edvard Kruse Atuarfik Edvard KruseFilmip Sårbare Sjæle takutinneqarnerani Atuarfik Edvard KruseFilmernerup kingorna kaagillertoqarpoq Atuarfik Edvard Kruse Atuarfik Edvard KruseFilmiliornermi ilitsersuisoq Anja Dalhoff Uummannamiippoq Atuarfik Edvard KruseFilmip takutinneqarmat malinnaaqqissaartoqarpoq, kingornalu ersaattaannersuaqarluni Atuarfik Edvard KruseUummannami katersortarfimmi filmertut Atuarfik Edvard Kruse Atuarfik Edvard Kruse

Filminik piviusulikkersaarutinik ilitsersuisoq Anja Dalhoff Uummannamiissimavoq, tassani imigassamik atornerluisuulluni erninermi ajoqusertarnerit tiguartinnartumik filmiliaralugit. Anja Dalhoffip, filmiliaminik arlaleriarluni nersornaatisisarsimasup, filmiliani piviusulikkersaarut, Sårbare Sjæle, takutippaa. Tassani sammineqarpoq paqumigisaq, nunami maani ikittuararsuit kisimik ilisimasaqarfigisaat.

Filmimi oqaluttuarineqarpoq meeqqat arnanit naartunermik nalaani imigassamik atornerluillutik Føtalt Alkoholsyndrom-imik (FAS) nappaatilinnit inunngorsimasut suut unnammiligassarisarneraat.

Napparsimasut marluk malinnaaffigineqarput

Filmimi tamakkuninnga ilisimasalinnut takutinneqarpoq meeqqat tamakkua, qaratsamikkut ataavartussamik ajoqusersimasut, inuunerminni kingorna qanoq atugaqartariaqarsimanersut.

Filmimi pingaarnerusutut inuttaritinneqartut Johnas aamma Cecilie, FAS-imik nappaatillit, malinnaavigineqarput. Cecilie arni aqqutigalugu Kalaallit Nunaannit kingoqqisuuvoq. Inuit taakkua marluk inuunermi assigiinngitsunik unammilligassaannik filmiliaavoq killitsinnartoq sakkortoorlu.

Filmi timersortarfiup katersortarfittaani takutinneqarpoq, tamannalu børnehjemmimit aaqqissuunneqarpoq, kaaginillu assigiinngitsunik sassaallerput. Filmip takutinneqannginnerani ilitsersuisup filmi, FAS-ilu sunaanersoq, oqaluttuarai, kingornalu tarnip pissusianik ilisimasallip tamanna pillugu paasissutissanik oqaluttualaarpoq.

Katersortarfimmi killitsisimaarput

– Filmip naanerata kingorna ersaattaattoqarpoq, tassami amerlanerpaat, tarmarmiunngikkkunik, filmiliamit killitseqigamik, Mâgssánguaq Qujaukitsoq, Edvaar Krusep Atuarfianeersoq, oqaluttuarpoq.

Filmip takutinneqarnerata kingorna pingaarnerusutut inuttaq Cecilie aamma oqaluttuarpoq, aperisunullu akissuteqartarluni.

Føtalt Akohol Syndrom (FAS) 1976-imi nappaatitut akuerineqarpoq, nunanilu amerlanerpaani atugaasorineqarpoq - taamaakkaluartorli ullumikkut Nunatsinni Danmarkimilu tamanna pillugu paasisitsiniaasoqanngingajavillunilu pitsaaliusoqanngilaq.

Filmi sapaatip akunnerani uani aamma Ilulissani suliffeqarfinni arlalinni takutinneqassaaq, kingusinnerusukkullu Nuummi takutinneqarumaarluni.

Powered by Labrador CMS