Greenland Eyes Film Festival

Filmfestivali Islandimukartinneqarpoq

Festivalimi filmit Kalaallit Nunaanni ilitsersuisunit kalaallinit nunanillu allaneersunit sananeqarsimasut takutinneqarput, sammineqarneruppullu nutaaliat, illoqarfiit sananeqaataat Kalaallillu Nunaat, nunani tamalaani peqataasoq

Nuummioq, Greenland Eyes, Film Festival
Reykjavikimi aamma Nuummioq takutinneqassaaq, ilitsersuisorlu Otto Rosing najuutissaaq
Islandimiut Film Festival takussavaat Greenland Eyes
Reykjavikimi aamma Nuummioq takutinneqassaaq, ilitsersuisorlu Otto Rosing najuutissaaq Greenland EyesIslandimiut Greenland Eyes Film Festival takussavaat Greenland EyesReykjavikimi aamma Nuummioq takutinneqassaaq, ilitsersuisorlu Otto Rosing najuutissaaq Greenland EyesIslandimiut Greenland Eyes Film Festival takussavaat Greenland EyesReykjavikimi aamma Nuummioq takutinneqassaaq, ilitsersuisorlu Otto Rosing najuutissaaq Greenland EyesIslandimiut Greenland Eyes Film Festival takussavaat Greenland Eyes

Greenland Eyes Film Festival, filmfestivalit Kalaallit Nunaannik samminnittut nunarsuarmi annersaraat. Festivalimi soorunami filmit soqutiginartut, assinik saqqummersitsinerit, tusarnaartitsinerit eqqumiitsuliornernillu takutitsinerit takutinneqarput.

Festivali 2012-imi Berlinimi ingerlanneqarpoq, EU-p siulittaasoqarfiata kulturikkut suliniutaaytut.

2014-imi festivali takuteqattaarneqarpoq Nuummi, Torshavnimi, Københavnimi, Runavikimi, Stockholmimi, Inari-mi, DRovaniemi-m Oslomilu. Festivalimik aaqqissuussisuupput Ivalo Frank, filminik eqqumiitsuliortoq festivalimilu pisortaq, festivalimik produceri NIcholas Alan Parsons aamma nipilersornermik ataqatigiissaarisoq Naja Detrekoy.

Festivali Nuummi nuannarineqartorujussuusimavoq.

Festivali maanna Reykjavikimut ingerlatinneqarpoq.

Festivalimik ingerlatsiffiussaaq Det Nordiske Hus, tamannalu pissaaq oktobarip 30-annit novembarip sisamaannut, ullullu tamaasa filminik takutitsisoqartassaaq.

Festivalimi filmit, piffissap ingerlanerani Kalaalllit Nunaanni filmilierineqarsimasut sammineqarput, ilanngullugit titartakkanik filmiliat, piviusulersaarutit, nipilersukkanik videoliat, filmit aliikkutassiat oqaluttuarisaanermillu immiussaat, assersuutigalugu Auluhuliat (Moving images), 1953-imi Thulemit nuutsitsineq pillugu filmiliaq. Filmit festivalimi takutinneqartut Kalalllit Nunaanni sananeqarsimasuupput ilitsersuisunit kalaallinit nunanillu allamiunit, sammineqarpullu nutaaliat, illoqarfiit sananeqaataat Kalaallillu Nunaat, nunani tamalaani peqataasoq. Siunertaavoq isiginnaartut ullutsinni Kalaallit Nunaannik, maanna uulia aatsitassallu, namminersulivinnissaq namminersulivinnginnissarluunniit, kiisalu nunarsuup kissatsikkiartornera pissutigalugit, tusagassiorfinni sammineqartumik, oqallinnermi akulerutsinnissaat, Ivalo Frank festivalimut qilanaartuutitut oqarpoq.

Allanik pisoqassaaq

Filminik takutitsinerup saniatigut assigiinngitsunik pisoqartitsisoqassaaq.

– Oktobarip 30-anni aallartissaagut kalaallit aliikikutassiatut filmiliaat siulleq Nuummioq takutillugu, taannalu ilaatigut Sundance Film Festivalimi takutinneqarsimavoq. Ilitsersuisoq Otto Rosing najuutissaaq filmillu takunneqarnerata kingorna ilassinnittoqassaaq. Filmfestivalip ingerlanneqarnera naallugu assinik saqqummersitsisoqassaaq, ´13´, taassuminnga suliarinnittuullutik Filip Gielda aamma Inuuteq Kriegel, Ivalo Frank paasissutissiivoq.

– Novembarip sisamaanni unnukkkut nunarsuarmi tusaamasaq Nive Nielsen nipilersortartuilu The Deer Children tusarnaartitsissapput, kingornalu islandimiut nipilersoqatigiit Smaris appisimaassapput.

Festivali naassaaq novembarip sisamaanni, tamatumalu kingorna Greenland Eyes Stockholmimut ingerlaqqissaaaq.

– KIkkut tamaasa, inuusuttut utoqqaallu eqqumiitsulianik kulturimillu, Kalaallit Nunaannik, Nunanik Avannarlernik, nunarsuarmiunngorsaanermik, avatangiisinik nipilersornermillu, aammattaarli filmilianik allaanerusunik soqutiginnittut tikkilluaqqungaarpavut, Ivalo Frank ilisarititsissummini allappoq.

Powered by Labrador CMS