Ersarereersoq pillugu allakkiaq: Qallunaat kalaallilllu politiit akissarsiaat assigiinngissuteqarput
Suleqatigiissitaq Inatsisinik atuutsitsinermut ministereqarfiup ataaniittoq kalaallit qallunaallu politiit inissiisarfinnilu nakkutilliisut akissarsiaasa nikingissutaannik naatsorsuinermut ukiunik marlunnik atuisimavoq
Qallunaat kalaallillu politiit inissiisarfinnilu nakkutilliisut akissarsiaasa atorfinitsitaanerminnilu atugarisaasa assigiinngissutaannik qulaajaaneq sukkasuumik ingerlanneqarsimanngilaq. Inatsisinik atuutsitsinermut ministereqarfik 2017-ip naalernerani suleqatigiissitamik, akissarsiat assigiinngissutaannik qulaajaasussamik, pilersitsivoq. Maanna allakkiaq kiisami naammassineqarsimalerpoq.
Suleqatigiissitamik pilersitsinissaq aalajangerneq Aaja Chemnitz Larsenimit (IA) aallaqqaammulli isornartorsiorneqarpoq, taanna isumaqarmat, ilisimaneqarluareersumik misissuisoqalersoq. Suliarlu sivitsoraluttuinnarmat suleqatigiissitaq ‘kinguarsaataasutut’ oqaatigaa.
- Nalunngereerparpummi
Aki-Matilda Høegh-Dam (S) Folketingimut qinigaanermi kingorna akissarsiat assigiinngissutaannik nalimmassaasoqarnissaanik aamma malartaaserluni piumasaqarpoq. Taamaattumik suleqatigiissitap manna kisitsinerminik naammassinnissimanera aamma naammagisimaarluarpaa.
- Folketingimut iserama piaartumik iluarsiissuteqartoqarnissaa siulliit ilaattut piumasaraara, piumasaqaqqillungalu Kalaallit Nunaannut Ataatsimiititalliamut siulittaasunngorama, politiinullu atorfinitsitaanermi atugassarititaasut pillugit oqallinneq oqaluttarfimmiit arlaleriarlunga kivittarsimavara kingullermillu ministeriunermut akunnermi apeqquteqarfiusumi annertusisami marlunngormat taamaaliorlunga, tusagassiuutitigut nalunaarummi allappoq.
Allakkiamilu piffissami sivisuumi ilisimaarineqarluarsimasoq takutinneqarpoq - tassa akissarsiat atorfinitsitaanermilu atugassarititaasut assigiinngissuteqartut.
- Allakkianit politiit qallunaatut kalaallisullu tunuliaqutallit akissarsiaasa assigiinngissuteqarnerat aalajangersarneqarpoq. Tamannalu nalunngereersimavarput, Siumut sinnerlugu Folketingimut ilaasortaq oqarpoq.
Danmarkimi aningaasanut inatsimmi Kalaallit Nunaanni inatsisinik atuutsitsinermut tunngasuni 50 millioner koruunit ukiunut sisamanut immikkoortinneqarsimapput. Aningaasat ilaatigut politiit akissarsiaasa qaffaavigineqarnissaannut eqqarsaatigineqarput.