Skip to main content

Kangerlussuup siunissaa: Naalakkersuisoq innuttaasunik ataatsimiisitsinissamik nalunaaruteqarpoq

Naalakkersuisup Erik Jensenip ilisimatitsissutigaa, Qeqqata Kommunia suleqatigalugu Kangerlussuarmi innuttaasunik ukiup nutaap aallartinnerani ataatsimiisitsiniarluni, tassani nunaqarfimmi timmisartoqarfiup siunissaa oqaluuserineqassalluni. Maannamummi timmisartoqarfiup siunissaa pillugu pisortatigoortumik suli nalunaaruteqartoqarsimanngilaq.

Kangerlussuup siunissaa pillugu akissuteqartoqarnissaanik kommunalbestyrelsi piumasaqarpoq

Mittarfissuit nutaat ammarpata Kangerlussuarmi innuttaasut qanoq naatsorsuutigisaqarsinnaanerat pillugu Naalakkersuisut nalunaaruteqarnissaannik Qeqqata Kommunia ilungersuuteqarpoq, borgmesteri oqarpoq.

SIK-mit apeqqutigineqarpoq: Kangerlussuarmi ilaqutariit qanoq pineqarniarpat?

Timmisartoqarfissat nutaat naatsorsuutigineqartutut ukiut marluk qaangiuppata atuutilerpata Kangerlussuarmi timmisartoqarfimmit angallassisarnerup annersaa atorunnaartussaavoq, nunaqarferujussuarmi ilaqutariit taava qanoq pineqarniarpat, SIK-mi siulittaasoq Jess G. Berthelsen aperivoq.

Mittarfeqarfiit siunissaat aalajangiiffiginerqartoq - erngup nukinganik innaallagissiorfliornissamik siunnersuut aamma akuerineqarpoq

Mittarfeqarfiit aktiaatileqatigiiffinngortinneqassaaq Kalaallit Airportsimullu ilanngunneqassalluni. Inatsisartut tamanna marlunngornermi akuerivaat. Politikkkerittaaq inatsit, erngup nukinganik innaallagissiorfiliassamut Naalakkersuisut Danmarkimi aningaasaliisussarsiornissaannut periarfissiisoq akuerisimavaat.

Timmisartoqarfiup illutassaa nappaanersiorneqartoq

Nuummi timmisartoqarfissaq ataasinngornermi nalliussineqassaaq, tassani sulisut sanaartoqataasullu nappaanersiornermi katersuutissapput.

Nuummi mittarfiliorneq: Mittarfiup ilassaa siulleq misilittarneqassaaq

Nuummi mittarfissap ilassaa siulleq angallannermut aqutsisoqarfimmit misilittarneqassaaq. Mittarfissaq uuttortarneqassaaq, misileraasoqassaaq upalungaarsimanermullu sungiusartoqassalluni.

Partiip Mittarfeqarfinnut akiligassat isorilluinnarai

Mittarffeqarfinnut siunissami aningaasartuutissatut naatsorsuutigineqartut timmisartoqarfiliornerit aningaasassaqartinnerat nalorninartoqartilerpaat, Naleqqamit isornartorsiutigineqartoq taamatut nipeqarpoq. Namminersorlutik Oqartussanit erseqqissaassutigineqarpoq, Mittarfeqarfiit periusissiaq nutaaq atorlugu nunami mittarfinnik qulimiguulinnullu mittarfinnik iluarsaassinissamut kinguartoorutaasimasut iluarsiiffigineqarnissaannut periarfissaqalissasut.

Timmisartoqarfissaq nutaaq: Atortut eqqortut 100 procentimik mitsitsisinnaappat?

Timmisartunut mittarfinnullu atortoqarpoq Nuummi timmisartorsuarnut mittarfissamut pitsaanerujussuarmik mitsitsisinnaasunik. Atortulli taakku akisuupilussuupput aamma atuutsinneqalissappata qaqqamik annertoorujussuarmik qaartiterisoqartariaqassaaq.

Pisortaaneq Qaqortoq pillugu: Angissusissaa atuuffissaalu allanngortinnianngilavut

Kalaallit Airportsimit Qaqortumi timmisartoqarfissap illutassaata angissusissaa allanngortinneqarnianngilaq atuuffissaalu peerneqarniaratik, missingersuusiarineqarsimasulli tatineqarsimasut, pisortaaneq oqarpoq.

KAIR terminalip illutassaa pillugu suleqateqalersoq

Qaqortumi mittarfissami terminalip illutassaanut tamakkiisunut sanaartugassanut akigititassanut isumaqatigiissuteqarnissaq siunertaralugu, ataatsimoorluni sanaartugassamut pilersaarusiornerup ingerlanissaa pillugu suleqatigiinnissamut isumaqatigiissut Kalaallit Airports Domestic-ip aamma MT Højgaard-ip atsioqqammerpaat.

Politikkerit Kangerlussuarmut atatillugu akiligassarujussuarmut ikiorserneqarnissamik neriuuteqartut

Siumumit Illersornissaqarfimmit immaqalu USA-mit Kangerlussuarmi inuinnarnik silaannakkut angallassisarnermi akiligassat ilaannik akiliisoqartarnissaa eqqarsaatigalugu Illersornissaqarfimmik maanna isumaqatiginninniarneq isumalluarfigineqarpoq.

Kangerlussuarmik ingerlatsinermut aningaasartuutit ima amerlatigipput

Kangerlussuaq takinerusumik mittarfeqarluni ingerlatiinnarneqaannassappat, kiffartuussinissamik isumaqatigiissut 2025-imit ukiumut 158 millioner koruunit missaannik aningaasartaqassaaq. Kangerlussuarmik ingerlatsinermut aningaasartuutit ilai, kiffartuussinissamik isumaqatigiissuteqarnikkut Illersornissaqarfiup matussusertassagai naatsorsuutigineqarpoq, qanorli annertutigisumik akiliuteqartassanersoq, massakkut isumaqatiginninniarnermi angusassat apeqqutaassapput.