Borgmester Stine Egede: Kilisaaterujussuarnut raajarnianut immikkut akuersissuteqartarneq maanna unitsilli
Politikerit Tunumi saarullittassiissutit sinnerujussuarneqarnissaat akuersaaraat Naalakkersuisut pisassanik nutaanik naliliisarnermut namminneq tunngavigisatik malinngilaat.
Aalisarneq pillugu inatsisiliorneq aporfissakinngitsoq Naalakkersuisut aalisarneq pillugu inatsimmik paasiuminartumik, ullutsinnut naleqquttumik atuisunullu paasiuminartumik 2017-imili suliaqarlutik aallartipput.
Aalisarnermut inatsit ukioq manna naammassineqassaaq Aalisarnermut piniarnermullu Naalakkersuisoq, Karl Tobiassen (S) siunnerfeqarpoq Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinneranni aalisarnermut inatsisissaq akuersissutigineqassasoq.
Naalakkersuisut: Kalaallit aalisagaataannik danskit iluanaarutaat ilisimaneqanngillat Kalaallit Nunaata aalisagaataasa Danmarkimut nassiunneqartut, tassanngaanniillu avammut tunineqartartut qanoq iluanaarutaasarnerat naatsorsorneqarsinnaanngilaq. Paasiniaraanni ingerlatseqatigiiffinnit paasissutissat Naalakkersuisut pissarsiarisinnaanngisaat pissarsiarineqartariaqarput, aningaasaqarnermut naalakkersuisoq oqarpoq.
Saarulliit 7000 tonsit Naalakkersuisut pisassiissutigaat Aalisarnermik ingerlatsisut nutaat marluk Kujataani Tunumilu tunitsivinnik ineriartortitsinissamut isumassarsiorsinnaagunik saarullinnut pisassiissutit millioninik nalillit pissarsiarinissaannut periarfissinneqarput. Suliaqartut nutaat marluk piginnittui arlallit ilisarnarput.
Qaanaami aalisartoq: Ukiumut katersat silapiluttaarneranut naammanngerujussuarput Qaanaami aalisartoq, Nuka Kristiansen, ilaquttanilu aningaasaqarniarnikkut angummanniapiloorput. Kiisami sikusimalermat siunissaq pitsaanerusutut isikkoqalerpoq.
Suliariumannittussarsiornerup KONFIFA-p nuunneqarnissaanik kinguartitsivoq Siullermik siunnersorteqarfik Namminersorlutik Oqartussanut nuunneqartussaagaluarpoq, kingorna attuumassuteqanngitsumut suliassanngortinneqarpoq, maannali suliariumannittussarsiornissamik suliaqartoqarnerani aamma atorfinitsitsinermut tunngasunik qulaajaasoqarnerani, KNAPK-mit piffissami aalajangersimasumi ingerlanneqaqqissaaq, taama nassuiaasoqarpoq.
KNAPK-p piumasani pivaa: Siunnersorteqarfik ukiup affaanik sivisussusilimmik tigummineqassaaq KNAPK-p aamma Aalisarnermut Piniarnermut Naalakkersuisoqarfiup akornanni siunnersorteqarfik Konfifa pillugu isumaqatigiinnginneq maanna iluarsineqarpoq – maannamuugallartoq.
Aalisartunut piniartunullu Naalakkersuisut politikkiat KNAPK-p isornartorsiorpaa Pisaqarsinnaaneq ajornarluinnartillugu aalisartut piniartullu immikkut ikiorserneqassanngitsut Naalakkersuisut nalunaaruteqarsimapput. Tamanna KNPK-p naammaginngilluinnarpaa.
Nunatta Kinamut tunisartagai rekordiliiffiulersut Royal Greenlandip aamma Polar Seafoodip Kinamut raajanik tunisartagai amerliartupiloortut ukioq manna rekordiliiffiusussatut naatsorsuutigineqarput.
Avammut tunisat naleqarnerulersimasut: Tunisat 15 procentimik qaffassimapput Ukioq manna qaammatit siulliit qulingiluat ingerlaneranni aalisakkanit tunisassiat pingaaruteqarnerpaat avammut tunineqarsimasut nalingi 15 procentimik qaffassimasut, Naatsorsueqqissaartarfiup kisitsisaataasa kingulliit takutippaat.
Ruslandimik suleqateqarunnaarnissaq Savalimmiuni partiinit anguniarneqarpoq Savalimmiuni nunanut allanut tunngasunut naalakkersuisoq Jenis av Rana aalisarnerup tungaatigut Ruslandip suleqatigiunnaarnissaanik kissaateqarpoq. Naalakkersuisooqataasut qanoq iliussanerlutik suli nalornipput. Ruslandimik isumaqatigiissutip atorunnaarsinneqarnissaa illuatungiliuttut Javnaðarflokkurin suliniuteqarput.