Skæbner

Deroute: Sooq inuit angerlarsimaffeeruttarpat

Nalunaarusiarsuakkut Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqannginneq iternga tikillugu sammineqarpoq

Overnatningssted, hvor der også drikkes (fra rapporten: "Hjemløshed i Grønland")

Sooq inuit angerlarsimaffeeruttarpat? Nalunaarusiakkut nutaakkut angerlarsimaffeeruttarnerit assigiinngitsut allaaserineqarput, angerlarsimaffeqannginnerullu qaangernissaanut periarfissanik eqqartuillunmi.
Sermitsiaq.AG-p angerlarsimaffeqanngitsut ilaat ataani allaaserai. Nalunaarusiaq tamarmi allaaserisap talerpiatungaani linki atorlugu atuarneqarsinnaavoq. Ulluni aggersuni Sermitsiaq.AG-p nalunaarusiaq tigusillattaarfigisassavaa.
Suliffeerunneq imigassarlu
Ivalo ukiuni 30-ngajanni inissiamini najugaqarsimavoq. Uia sivisuumik suliffeqanngitsuusimavoq aningaasallu naammatsinniarnerat ajornakusoorsimavoq. Akiligassaqaleriartorput, akiligassatillu akilerniarlugit kommunimit aningaasanik tunineqarput, akileqqitassaminnik. Akilersuinerli ajorluinnartumik pilerpoq arnap suliffini annaammagu, tamannalu peqatigalugu qaammatialuit ingerlareersut aatsaat pisortanit ikiorsiissutinik tunineqarpoq. Imertorujussuusimavoq tamannalu aamma pissutigalugu qitornai pinngitsaalisamik arsaarinnissutaasimapput. Akiligassaasa 40.000 koruunit angummatigit inissiamit anisinneqarput.
Suliffeerunneq napparsimanerlu
Aaggaatip uia aalisartuusimavoq annikitsuinnarmilli isertitaqartarluni. Aaggaati suliffissuarmi sulivoq, piffissallu ilaanni suliassaqartarsimanngilaq. Gigteqalerpoq suliffissuarmilu suleqqusaajunnaarluni, sapinngikkaangamili sulisarluni. Tamatuma kinguneranik ineqarnermut akiliutip akilernissaanut akissaarupput, inigisaminnillu anisinneqarput.
Suliffeerunneq pikataanerlu
Gerhardtip suliffini annaasimavaa, taamaattumillu ineqarnermut akiliutini kommunimut akilersittarlugu. Taamaattumik ineqarnermut akiliummut regningit kommunimut tunniuttassavai. Arlaleriarluni taamaasiunngilaq, pissutigigunarlugu angallammik angalasimagami imaluunniit aavariarsimagami. Taamaattumik iniminit anisitaavoq. Nalunngilaa tamanna nammineq pisuussutigalugu.
Suliffeeerunneq ilatsiinnarnerlu
Kimmi suliffeerukkami ineqarnermut akiliutip akilernissaanut naammattunik aningaasaateqanngilaq. Aningaaserivik isumaqatigiissuteqarfigisimagaluarpaa qaammatit sisamat siumut ineqarnermut akiliut akilissagaat. Inuussutissaminillu aningaasanik atorfissaqartitsilerami aningaaserivik qinnuigaa ineqarnermut akiliummut akilersuineq unitsikkallaqqullugu. Anisitaassalluni naatsorsuutigisimanngilaa. Taamaattumik qaammatit marlussuit qaangiutereersut kommunimut saaffiginnippoq. Taamaasineranili kinguaattoorreersimavoq.
Sulinermi ajoquserneq, suliffeerunneq ilaqutariinnilu aaqqiagiinngissuteqarneq
Anorinnguaq sulinermini ajoqusersimavoq, arlaleriarlunilu misiliisareerluni sulinissani taamaatiinnarsimavaa. Taamaattumik pisortanit ikiorsiissutinik inuussuteqalerpoq. Akkai/angai marluk inaanut nuuffigaat ikiorumallugu. Taakkuni aningaasaatitik imigassamut atortarpaat, taamaattumillu inuuniarnermi aningaasartuutit tamaasa akilertarpai, nerisassat ilanngullugit. Allamut nuutsissinnaasimanngilai. Anisikkusussimanngilai isumaqarami ilaquttat taamaasiorneqarsinnaanngitsut. Atuakkani qaangerniarlugit ineqarnermut akiliut akilertarunnaarpaa tamatumalu kingorna inissiamit anisitaalluni.
Sulifeerunneq
Kaalat suliffeeruppoq taamaattumillu ineqarnermut akiliummut akissaarulluni. Ukioq ilivitsoq ineqarnermut akiliummut akiliinngilaq anisitaallunilu 83.000 koruuninik akiligassaqarluni.
Atorfini annaavaa atorfimminullu atasumik inissiaqarluni
Allileeqqap oqalutsitut atorfini annaavaa. Atorfimminut atasumik inissiaqarpoq, ukiullu arfineq-marluk angullugit pigisimannginnamiuk atorfeerukkami aamma annaallugu. Siullermik panimmi aanaani najugaqarpoq, tassanili najugaqaannarsinnaanngilaq aanaasup ineqarnermut tapi annaammagu.
Meeqqat, suliffeqannginneq aningaasarsianillu peqquserluffigineqarneq
Sara qitornartaarmat aalajangerput angerlarsimasunngussasoq meeqqallu paaralugit. Taamaattumik suliffeeruppoq. Uia piffissani sivisuuni aalisartutut aallarsimasarpoq, marloriarlunilu akissarsiassaminik peqquserluffigineqarluni. Taamaattumik aningaasanik amigaateqalerput kommunimillu tapiiffigineqarsinnaanatik. Naggataatigut akiligassaat amerlavallaaleqimmata anisitaapput.
Ilaqutariinni ataqatigiinneq suliffeerunnerlu
Dortheap arnaa toqummat Dortheap angutaa qanigisaminik ilaqarusuppoq. Taanna illoqarfimmi allami najugaqarsimavoq. Taamaattumik Dorthea Jensen ilaqutaalu illoqarfimmut tassunga nuupput, isumaqatigiissusiorpullu ilaquttanilu utersinnaanissaminnut. Ajortumilli pisoqarpoq: Suliffini uterfigisinnaasamisut neriorsuutigineqartoq pinngitsoorpaa. Tamanna peqatigalugu inissiaq, uterfigisassaattut neqeroorutigineqartoq nuuffigisaminnit akisunerujussuuvoq. Taamaattumik akissarsiai ilaqutariinnut 7-nik meerartalinnut ineqarnermullu akiliummut naammanngillat, kommunimit uterteqqitassaminik ikiorneqaraluarluni. Allamik periarfissaarukkami ineqarnermut akiliummut akiliissaarpoq.
Ilaqutariinni ataqatigiinneq
Aleqa inuusuttuuvoq arnaalu ima sanngiillisimatigaaq ulluinnarni illumilu ikiorneqartariaqarluni. Taamaattumik Aleqa Amundsenip angajoqqaani najugaqarfigiinnarpai, maannalu ukiuni qulingajanni ikiorsimallugit. Nammineq initaarusukkaluarpoq. Arnili ilaquttanilu qimassinnaanngilai, taamaasiorumananilu arni kommunimit ikiorneqalersinnagu.
Ilaqutariinni ataqatigiinneq
Jonna ukiut tallimaat missaasa matuma siornatigut ajunaarnikkut uillarpoq. Taamaattumik tapersersorneqarnissaminik atorfissaqartitsivoq, paninilu uialu qitornaallu imminut nuutsillugit. Tamanna peqatigalugu paniata uiatalu nammineq inertik qimappaat. Maanna namminneq initaarusupput, inissiamilli pissarsisinnaanngillat.
Ilaqutariinni aaqqiagiinnginnerit
Aviaaja inuusuttuuvoq angajoqqaaminilu najugaqarluni, qimakkuminaatsillugilli. Inissiamik pissarsiassaqanngilaq, angajoqqaavisalu iperarumanngilaat. Angutaa kamalertarpoq nammineq initaarnissani eqqartuleraangagu.
Ilaqutariinni aaqqiagiinnginneq inooqateqarunnaarnerlu
Kaali ukiorpassuarni angajoqqaamini najugaqarsimavoq, angajumili pissusilersornera sapipajaarlugu. Taamaattumik allani aapparisaminilu najugaqartarpoq. Angajoqqaani toqummata inissiaanni najugaqarsinnaagaluarpoq, angajunili najugaqatigiumanngilaa. Inissiaq aamma nuanniillisimavoq, tassa inissiami sanilianiittumi imminortoqarsimammat imminut nivinngarluni. Taamaattumik unnuit amerlanerpaartaanni aappamini unnuisarpoq. Taamaattumik taanna toqummat aalajangersimasumik unnuiffissaaruppoq.
Avinneq
Jenseeraq avippoq inissiarlu nuliaminut qitornaminnullu tunniullugu. Taamaattumik inissaqanngilaq. Kommunimut ikiortissarsiorpoq ikiorneqarsinnaananili. Avikkami sanasutut sulivoq.
Avinneq suliffeerunnerlu
Angunnguaq aalisartuulluni qitimigut ajornartorsiuteqalerpoq anniartuaannalerluni. Taamaattumik aalisarunnaartariaqarpoq. Tamanna nuliaminik inooqateqarneranik eqquivoq. Naggataatigut avipput, inissaarupporlu.
Ilaquttani pisoq, persuttarneqarneq imigassartornerlu
Julianna piffissami sivikitsumi marlunnik atugaqarpoq namminerminut sunniutilerujussuarnik. Aqqalussani ujaarisimavaa. Paasivaa toqusimasoq Danmarkimilu toqusut inaanniittoq. Kinguninngua ikinngumminit qaninnerpaamit pinngitsaalineqarpoq. Taavalu eqqartuussivik aamma aqqusaartussanngorpaa. Tamanna ingasappallaalerpoq aningaasaqarninilu aqussinnaajunnaarpaa. Imertalerpoq.
Nakuuserneq avinnerlu
Arnap uini avikkusuppaa, taassuma ernertillu qunusaartalermani. Taamaattumik kommunimut saaffiginnippoq inissiamik allamik tunineqaqqulluni. Tamanna pinngimmat angajoqqaaminut nuuppoq.
Ilaqutariinneq aaqqiagiinnginneq
Arnaaqqap ernini inersimasoq najugaqatigaa. Ineeqarnermut nerisassanullu akileeqataasannginnera qatsutivippaa. Taamaattumik inissiani ernerminut tunniuppaa aningaasatigut akisussaaffeqalerniassammat. Tamatuma kinguneranik ernerata aappaatalu najugaqatigiumajunnaarpaat anisillugulu.
Toqusoqarnera suliffeqanngingajallunilu
Naduup uia kræftimik nappaateqalerpoq toqullunilu. Piffissap ilaannaani sulisarami akissarsiai aningaasartuutaanut naammanngillat. Taamaattumik aningaaserivimmi kontua automatiskimik akiliutissanut, tamatumani ineqarnermut akiliummut, naammattunik imaqarneq ajorpoq. Taamaattumik qaammatit tamaasa akiligassai amerliartorput. Naggataatigut inissiaminit anisitaavoq.
Avinneq
Avinneq kisiat pissutigalugu Margrethe inissaaruppoq. Allamik initaarsinnaannginnami angajoqqaaminut nuuppoq.
Avinneq, persuttarneqarneq tarnikkullu artorsaateqarneq
Naaja uiminit persuttarneqartarnermi kingorna avippoq. Naggataatigut uiata aallaaniaraluarpaa. Pineqaatissinneqarpoq parnaarussaallunilu. Allamik initaarpoq, ukiunili sisamani nakuusertartumik ueqareersimalluni ajornakusoortitsivoq. Sulifffeqarpoq tarnimigulli artorsarpallaarluni. Pissutsit malinnaaffigisinnaajunnaarpai. Imertalerpoq ineqarnermullu akiliut akilissaarlugu.
Avinneq imigassartornerlu
Sivertip aappani qimakkamiuk inissaaruppoq. Aappaminik qimatsineranut pissutaavoq aappaa imerpallaaqimmat.
Imigassartorneq
Kalistat inissiamit anisitaavoq inissiami aalakoorlutik kammannertik pissutigalugu. Kunnak arnamik najugaqateqarpoq imertartumik, namminerlu taava aamma imertarpoq. Taamaattumik ineqarnermut akiliummut immikkoortitsineq ajorput. Markus ineqarnermut akiliisarsimanngilaq, qularnanngitsumik pissutigalugu aappanilu festertarpallaaqigamik.
Illoqarfimmut allamut nuunneq
Laaffi piffissap ilaani Danmarkimi najugaqarsimavoq. Kalaallit Nunaanni ilaquttani pisoqarnera pissutigalugu Nunatsinnukarami Nunatsinniiginnarniarluni aalajangerpoq. Aallaqqaammut ilaquttamini najugaqarpoq, inissaqanngimmalli tassaniissinnaanngilaq. Nalunngisamini ineeqqamik attartorpoq, ajornartoorporli. Akisuvallaaqaaq, ineeqqamilu festeraangami aamma tamanna ajornartorsiortitsisarpoq. Taamaattumik aalajangersimasumik unnuisarfeqanngilaq.

Powered by Labrador CMS