Brugsenimit naliliineq: Immiaaqqat sodavandillu akikinnerulissapput

Puunut nalunaarut kingusinnerpaamik ulloq 1. januar 2024 allanngortinneqassaaq. Tamatuma malitsigisaanik immiaaqqat sodavandillu akikinnerulernissaat ilimanarluinnartoq, Brugsenimit oqaatigineqarpoq.

Paamiut Brugseni
mit naatsorsuutigineqarpoq, puunut nalunaarut allanngortinneqarpat aamma puunik utertitsisarneq nutaamik aaqqissuussisoqarpat, immiaaqqat sodavandillu akikinnerulersinnaasut. Brugseni

Inatsisartut marlunngormat aalajangerput, Nuuk Imiup nunatta kitaani immiaaqqanik sodavandinillu kisermaassilluni niueruteqartarnera atorunnaarsinneqassasoq, tassa puunut tunngatillugu nalunaarut kingusinnerpaamik ulloq 1. januar 2024 allanngortinneqarpat.

Ulluinnarni atortussanik niuertarfimmi Brugsenimi tuniniaanermi pisortap Jes Nyborgip oqaatigaa, Brugseni niuertarfiillu allat nalunaarutip nutaap atuutilernissaanut ulluliussaq nallertinnagu, utertitsisarnermi nutaamik aaqqissuussinissaq eqqarsaatigalugu annertuumik suliassaqartut.

Jes Nyborgip oqaatigaa, puunut nalunaarutip allanngortinneqarneratigut nioqqutissat assigiinngitsut akikinnerulerlutillu amerlanerulissasut.

Jes Nyborgip aamma oqaatigaa, immiaaqqat nalinginnaasut minnerpaamik to koruuninik akikinnerutillugit tuniniarneqarsinnaalissasut, ullumikkummi Brugseni akikinnerusunik tunisaqartarnissamut periarfissaqannginnami. Tamatuma saniatigut immiaaqqanik allanik neqerooruteqarnerusoqalerlunilu sodavandit amerlanerusut tuniniarneqarsinnaalissapput, assersuutigalugulu sodavandit liiterip aappaa avillugu imallit imaluunnit liiterinik marlunnik imallit tuniniarneqarsinnaalissallutik.

Nalunaarut periarfissanik killiliisoq

- Kalaallit Nunaanni illoqarfinni arfineq-pingasuni pisiniarfiuteqarpugut, pisisartuttalu ujartortagaannik pisiassaateqalerusulluta. Puunummi nalunaarutip ujartorneqartartunik tuniniaasinnaanerput killilersorpaa, taamaammat nalunaarumik allannguisoqarniarnera pitsaasuuvoq. Sooruami oqaannarsinnaanngilagut, qaammatit pingasut qaangiuppata suut tamarmik ajunngitsumik ingerlalissasut, Jes Nyborg allannguutissat pillugit oqarpoq.

Inatsisartut imatut oqaasertalik akuersissutigisimavaat, Utertinneqarsinnaasutut Naalakkersuisunit immiaaqqat sodavandinillu qillertuusanik, plastikkinik igalaaminernillu puullit, ilusaat angissusaallu apeqqutaatinnagit, nunatsinni tamani tunineqarsinnaatinnerisigut Nuuk Imiup kisermaassinerata atorunnaarsinneqarnissaa siunertaralugu immiaaqqat imeruersaatillu kulsyrinik akullit puui pillugit malittarisassat nutaat aalajangersassavaat.'

Naalakkersuisut ilisimatitsissutigisimavaat, ukiup matuma naanerani suliassat siulliit ingerlanneqarnissaat naatsorsuutigineqarpoq. Pilersaarutaavoq, illoqarfinni arlalinni puunik utertitsisarnissaq aallartinneqassasoq. Matumani pineqarlutik imeruersaatinut poorineqartartut Danmarkimi utertinneqartartut, Danmarkimilu Dansk Retursystemimik taaneqartartoq malillugu aaqqissuussisoqassalluni.

Miliuunit aappaat avillugit nalillit utertinneqarneq ajortut

Jes Nyborgip tamanna isumatusaartumik aaqqiinerusoq isigaa:

- Tamanna tunngavissaqarluarpoq, Danmarkimimi pisiniarfippassuit automatit atortagaassa assingi atortarpavut.

- Tamatuma saniatigut imeruersaatit nunamut eqqunneqartut puui, Danmarkimi utertinneqartartut, Kalaallilli Nunaanni utertinneqarneq ajortut ukiumut miliuunit aappaat avillugit nalillit akilertarpavut, taamaammat nioqqutip akiata qaavaatigut qularnaveeqqummut akiliisitsisariaqartarpugut.

- Taakku pineqartut utertinneqartaleriarpata akigititavut appartissinnaavagut, Jes Nyborg oqarpoq.

Aningaasaliissuteqarnissaq pisariaqartoq

Jes Nyborgip oqaatigaa, Brugseni utertitsinermi atortussamik nutaamik atuutsitilernissamut aamma aningaasaliisariaqartussaasoq:

- Automati utertitsinermi atorneqartartoq amerlanerusunik puunillu allanik tigusisalersinniarlugu ajornanngitsumik aaqqiiffigineqarsinnaavoq, tiguneqarsinnaasulli tamaasa inissaqartinniarnissaat ajornarnerusussaalluni.

- Igalaaminiusunut aluminiusunullu aserorteruteqanngilagut aamma plastikkiusunut naqiteruteqanngilagut. Isumaqarpunga Kalaallit Nunaanni taakku pigineqanngitsut, taakkuuppullu piffissamik annerpaamik atuiffiusussaagunartut.

Nuuk Imermit kommunimillu akerliliisoqarsimasoq

- Soorunami tassunga aningaasaliissuteqassaagut, aammali pineqartut inissaqartinniartussaavagut, Jes Nyborg oqarpoq.

Nuuk Imeq, piginneqataasoq Kommuneqarfik Sermersooq sulisartullu kattuffiat SIK puunut nalunaarutip allanngortinneqarniarneranut akerliliisimapput. Taakkumi ilaatigut isumaqarput, allannguisoqarpat Nuummi suliffissat eqqorneqassasut, aamma aaqqissuussamik nutaamik atuutsitsilernissamut piffissaliunneqarsimasoq piviusorsiortuunngitsoq.

Powered by Labrador CMS