Avaleraasartuut pillugit isumaqatiginninniarnerit nunat ataasiakkaat namminneq pisarerusutaminnik aalajangiinerannik aammaasiit inerneqarpoq

Nunat sineriattallit Atlantikorsuup avannamut kangiani avaleraasartuunik aalisarnerup agguataarnissaa isumaqatigiinngissutigaat. Biologit aalisapiluttoqarnissaata ingerlaannarnissaa aarleqqutigaat.

Aalisakkanik taakkuninnga pingasunik 2015-imiilli avaleraasartuut (asseq), ammassassuit aamma saarullernaq katillugit pisarineqartut piujuartitsinissamut killiussarineqartut 4,8 millionit tonsinik qaangerneqarsimapput. 2021-mi katillugit nunanut pisassat TAC-inik 40 procentimik sinniipput, ICES-imit inassutigineqarsimasumit.

Atlantikorsuup avannamut kangiata ilaani avaleraasartuunik aalisapilunneq ingerlaannassaaq.

Aviisi Sermitsiaq taama allappoq.

Taamatut biologit aarleqquteqarput, naak Savalimmiut, Kalaallit Nunaata, Islandip, Norgep, Tuluit Nunaata aamma EU-p oktobarip naalernerani Londonimi isumaqatiginninniarnerni isumaqatigiissutigigaluaraat nunat tamalaat imaanik misissuinermut rådiata (ICES) innersuussutaa malinniarlugu.

Rådip innersuussutigaa annerpaamik pisassat katillugit, TAC, avaleraasartuut 794.920 tonsit 2022-mi pisarineqarnissaat. Kisianni nunat pisassarititaasup agguataarnissaa isumaqatigiissutigisinnaanngilaat. Tamanna inerneqarpoq nunat ataasiakkaat aappaagu pisassarititaasut annertussusissaannik namminneq aalajangiinissaannik. Tassa allatut oqaatigalugu immap pisuussutaanik qanorluunniit annertussuseqaraluarpata nunanut sineriattalinnut takannaartoqarneranik.

- Nunat TAC isumaqatigaat, kisianni isumaqatigiinngissutigalugu pisassarititaasut qanoq namminneq qanoq agguataassanerlugit. Taamaammat naatsorsuutigineqarsinnaavoq nunat 2021-misulli 2022-mi iliuuseqarpata, taava avaleraasartuunik aalisapiluttoqassaaq ICES-ip innersuussutaanit 40 procentinik annertunerusunik. Kikkut tamarmik nalunngilaat tamanna piujuaannartitsinerunngitsoq, taamak oqarpoq dr.scient. Jan Arge Jacobsen Savalimmiuni immamik ilisimatusarnermik institutimit Havstovanimeersoq.

Londonimi isumaqatigiinniarluni ataatsimiinnerni peqataasut arfiniliusut tassaapput: Savalimmiut, Kalaallit Nunaat, Island, Norge, Tuluit Nunaat aamma EU, kiisalu Rusland, malinnaalluni peqataasoq, namminneq 2022-mi pisassarititaasut qanoq annertutiginissaat aalajangerniarpaat. Soorlu 2021-mi taamaaliortut.

- Ajuusaarnarpoq aalisapiluttoqarnera, taamatullu ingerlaannartoqarsinnaanngilaq. Ajutoortoqassaaq, Jan Arge Jacobsen oqarpoq, ICES-ip ilisimatusarnermut komiteani ilaasortaasoq.

Aviisimi Sermitsiami atuarnerusinnaavutit. Aviisi uani pissarsiariuk:

Powered by Labrador CMS