Avaleraasartuunik ingasaallugu aalisarneq ingerlaannassaaq: Kikkut tamarmik pissarseqataalluarusupput, pisortaq Savalimmiormiu oqarpoq

Nunarput, Norge, Savalimmiut, Island, Tuluit Nunaat aamma EU avaleraasartuut pillugit isumaqatigiinniassallutik ataasinngorpat Londonimi naapeqatigiissapput. Aalisakkanik 782.000 tonsinik TAC-ip 2023-mi nunat akornanni agguataarneqarnissaa pillugu isumaqatigiittoqaarnissaa naatsorsuutigineqanngilaq

- Kikkut tamarmik isumaqarput pissarseqataalluartariaqarlutik. Avaleraasartuut pillugit agguataarinissamut najoqqutassamik pilersitsinissap ajornakusoortorujussuunera piviusuuvoq, Jógvan Jespersen, Savalimmiuni aalisariutit ikerinnarsiortut kattuffianneersoq, oqarpoq.

- Avaleraasartuut 2022-mi aningaasarpassuarnik iluanaarutigineqarsimapput aamma 2021-mit amerlanerusunik, Jógvan Jespersen oqarpoq.

Taanna Savalimmiuni ikerinnarsiortunik aalisariutit kattuffianni, Torshavnimi Notaskipimi, pisoraaneruvoq.

Aviisi Sermitsiaq taama allaaserisaqarpoq.

Savalimmiuni aalisariutit notersortut, avaleraasartuut saniatigut blåhvillinginik ammassassuarnillu aalisartut, 2022-mi qanoq iluanaaruteqartigisimanerat naatsorsorneqarsimanngilaq.

Atlantikup Avannaani nunat aalisarnermik ingerlataqartut annersaat, Norge, 2022-mi avaleraasartuunik 343.250 tonsinik, 4,3 milliarder koruuninik nalilinnik, avammut tunisaqarsimavoq. Tunisat nalingi 280 millioner koruuninik qaffariarsimapput, tuniniaanermik ingerlatsivik Norsk Sildelag naapertorlugu Norsk Sjømatsråd paasissutissiivoq.

Tamatuma akerlianik nunatsinni aalisartitseqatigiiffiit avaleraasartoorniarnerat aningaasarsissutaanngilluinnarsimavoq. Maluginiarnartumik aalisarneq pingaartumik Royal Greenlandip aalisariutaataanut ingerlanerlussimavoq. Nunatsinni aalisartitseqatigiiffiit pisassiissutinit 52.000 tonsinit 18.000 tonsiinnarnik pisaqarsimapput.

Allaaserisaq tamaat Sermitsiami saqqummertumi kingullermi uani atuaruk:

Powered by Labrador CMS