Atuakkamik naliliineq: Kuupik immikkut piginnaanilik

Nunatta Katersugaasiviani Allagaateqarfianilu pisortap Daniel Thorleifsenip atuagaq: "Kuupik Kleist - Drømmen om frihed" AG-mi nalilerpaa. Kuupik peqatigalugu Nunatsinni politikkimik nutaajunerusumik takutitsilluartoq, taanna isumaqarpoq.

Atuakkiortut Kuupik Kleist qanimut allaaseraat, atuartullu taassuma politikeritut inuttullu eqqarsaataanik aamma iliuusaanik paasisaqarput.

Pissusissamisuuginnangajappoq atuakkamik nutaamik, »Kuupik Kleist: Drømmen om frihed«, Namminersorlutik Oqartussat ukiunik qulinngortorsiornerannut atatillugu saqqummersinneqartumi, atuakkiortut Kuupik qitiutimmassuk. Taanna Namminersornermut Ataatsimiititaliarsuarmi sulinermi aammalu Kalaallit Nunaanni Namminersorlutik Oqartussat eqqunneqarneranni qitiusumik inissisimasimavoq. Atuagaq ukiuni qulikkaani marlussunni kingullerni politikkikkut ineriartornermik takutitsiinnanngilaq, aammattaarli Kuuupiup kinaanera, alliartornera inersimasutullu inuunera itinerusumik oqaluttuarineqarpoq.

Paasissutissat

Atuakkiortut:

Niels Ole Qvist og Christian Schultz-Lorentzen

Qulequtaa:

Kuupik Kleist. Drømmen om Frihed.

Atuakkanik naqiterisitsisarfik:

Politikens Forlag 2019. Quppernerit 249, kapitalinut 27-nut agguarsimasut.

Kuupiup meeraanera imaannaasimanngilaq, 1970-ikkullu aallartinneranni illoqarfimmi peroriartorfimmi Qullissat matuneqarneranut atatillugu misigisaanik oqaluttuaq alianartuuvoq, taamanikkut ilaatigut illoqarfinni nuutsitaaffinni meeqqat inuusuttuaqqallu Qullissanit nuuttut qinngasaarlugillu unatarniartarsimallugit. Kuupiup kalaallit inuusuttut allat assigalugit 1960-ikkunni qallunaanngorsaanerujussuaq misigisimavaa, taamanikkut meeqqat 12-it missaannik ukiullit ukioq ataaseq Danmarkimut atuariartortitaasarlutik, angerlarsimaffimminnit ungasissorujussuarmi qallunaani ilaqutariinni najugaqarlutik. Kingorna inuusuttut tamakkua Danmarkimut utertarput ilinniariarlutik. Danmarkimi usserknartorpassuaqarpoq nakkarfissarpassuaqarlunilu, oqaatsit kulturilu assigiinngitsorujussuupput, amerlaqaallu kingorna inuttut inooqatigiinnikkullu nakkaannartarsimasut. Oqaluttuap tamannartaa malussarissumik qulaajarneqarpoq, Kuupiup oqaluttuassartaatigut takutilluarneqarluni.

Atuakkiortut Kuupik qanimut sammivaat, atuartullu politikeritut inuttullu isumaliutaanik iliuusaanillu takutilluarneqarput. Piffissani eqqortuni ataqatigiiffiusunilu aamma ikinngutaasa, suleqataasa, ilisarisimasaasa ilaqutaasalu apersorneqarlutik oqaaseqaataat isumaallu atuarneqarsinnaapput. Tamarmik isumaqatigiipput Kuupik nunatsinni politikkimi politikereqatigisimasamini siulliarsunni, kingulliarsunnilu tulliuttuni immikkut piginnaaneqartuusimasoq. Atuakkami taamanernit naliliinerit maqaasineqarsinnaapput, apersuinerit kingumut qiviarnerummata. Alla maqaasineqarsinnaasoq tassaavoq Kuupiup politikkikkut akerliisa oqaaseqaataat, taanna pillugu qanoq oqarnersut aammalu Kuupiup nalaani pissutsit qanoq ittuunerannik isumaat. Anthon Frederiksen, Hans Enoksen Aleqa Hammondilu Kuupik pillugu politikkikkullu ingerlatsinera qanoq isumaqarfigaat? Tamakkuali peqanngikkaluartut allanngortinneqanngilaq amerlanernit Kuupik isigineqarmat inuttut politikeritullu anguniagalittut, takunnissinnaalluartutut nunanilu tamalaani sunniuteqarluarsimasutut, Kalaallit Nunaat nunarsuarmi ilisimaneqarnerulersillugu. Marlussutsigut pisimasunik takutitsiniarnerit eqquinngitsumik saqqummiunneqarsimapput, assersuutigalugu kalaalinngorsaanermik oqallinneq pillugu, tassani Hans Enoksen ajortunut tamanut pisuutinneqarmat, oqaatigisariaqarporli kalaalinngorsaanermut tunngavik siusinnerusukkut pilersimammat – Enoksen pissaanermik tigusinngikkallarmat.

Atuagaq Namminersornerullutik Oqartussat eqqunneqarnerisa kingorna politikkikkut ineriartornermik torrallallugu eqquilluartumillu oqaluttuussivoq, aammalu Kuupiup inuttut politikeritullu inuunera, pileruttornera allanillu naapitsisarneri sammineqarluarput. Tassani takuneqarsinnaavoq naalagaaffiit allat politikkikkut siuttuinik naapatsigaangami qanoq ilisimasaqartiginera, periusissiullaqqissusia sunniuteqarsinnaassuseqassusialu. Atuakkami Namminersorlutik Oqartussat eqqunneqarnerisa siornatigut, atuunneranni kingornalu politikkikkut sammineqartut pisimasullu oqaluttuarineqartut toqqarluagaapput, piffimmi tamatumani politikkikkut ineriartornermik ajunngivissumik takutitsilluarlutik. Inuit apersorneqarsimasut arlallit qitiusumik inissisimasuusimapput Kuupimmillu ilisarisimannilluartuullutik. Atuakkami qitiusumik pingaarutillit arlallit sammineqarput, soorlu qallunaat-kalaallit akornanni pissutsit ilaanneeriarluni ajornartorsiuteqarfiusartut, USA-mut naalagaaffinnullu pissaanilissuarnut allanut attaveqarneq – pingaartumillu pissutsit tamakkua pillugit Kuupiup siunissamut isumaliutai takorluugaalu. Ersarippoq atuakkiortut, Kalaallit Nunaanni politikkimik ilisimasaqarluartut, atuakkami inuk qitiusumik sammineqartoq ilisarisimaqatigillualersimagaat – tamannalu ersarissumik takuneqarsinnaavoq inuup qitiusumik sammineqartup nammineq inuttut, isertugaatinik unneqqarissorujussuarmillu oqaasiisa atuarnerisigut. Atuagaq kikkunnut tamanut, Kalaallit Nunaata nalitsinni oqaluttuarisaaneranik aammalu piffissami nutaajunerusumi Kalaallit Nunaanni politikkikkut ineriartornermik soqutiginnittunut, sakkortuumik inassutigineqarsinnaavoq.

Powered by Labrador CMS