Kujataa

Assit takukkit: Igutsaateqarneq savaateqarnermut taarsiullugu?

Nunat avannarliit igutsaata kajortup - kalaallinit isigalugu - iluaqutissartaraa artinit tikisitanit silaannermi 3 gradinik nillernerusumi igutsaap tungusunnitsuliorsinnaagami

Igutsaatillip Ole Guldagerip igutsaat inaat misissorpai tungusunnitsup ukioq manna siulliup piiarneqannginnerani Ole G. JensenNunat avannarliit igutsaat kajortoq kujataani narsani naasorpassuit, orpiit orpikkallu akornini atugarissaarput Ole G. JensenQaava kiliortoriarlugu tungusunnitsoq maskiinamik naqillugu piiarneqartarpoq Ole G. JensenKujataata mamartuutaa - igutsaap tungusunnitsua imerpaasoq mamarluartoq maskiinami maqinneqarpoq, kingornalu sukujuiariarlugit igalaamineeqqanut immiunneqartarpoq Ole G. Jensen

Periarfissaasinnaavoq, igutsaatilik katersugaasiviullu pisortaa Ole Guldager oqarpoq, taassumalu Narsarsuup eqqaani igutsaateqarfik ukiuni arfineq-marlunni ingerlassimavaa.

Ingerlatsineq akilersinnaassappat igutsaatinut iniliat 50-100-t pigisariaqarput. Akerlianik pisortanit tapiiffigineqarani ingerlatsisoqarsinnaavoq, savaateqarnermillu annikinnerungaatsiartumik suliaqarluni aningaasarsiutaasinnaavoq, igutsaatilillu ukiuunerani sivisuumik feeriartarsinnaavoq.

Tamaani sulisinneqarpoq nunat avannarliit igutsaat kajortoq. Sumiiffinni allani igutsannit allanit tunisassiornerusunit ulorianartorsiortinneqarpoq. Akerlianik iluaqutissartaraa - kalaallinit isigalugu - nillernerusoq sapinnginnamiuk artinillu tikisitanit 3 gradinik nillernerusumi igutsaap tungusunnitsuliorsinnaalluni.

Nunatsinni iguttsaateqarfinnut amerlasuunut inissaqarpoq

Pitsaaqutaatut aamma taaneqarsinnaavoq qaasunnginnerummat. Soorunami kiisisarput ulorianartorsiortinneqartutut misigisimagaangamik imaluunniit naqinneqaraangamik, tamannali peqatigalugu imminut toquttarput, tassa hvepsit taamaanngitsut taakkua kiisigaangamik toqusaramik.

Nunat avannarliit igutsaat kajortoq Skandinaviami sumiiffinni assigiinngitsuni reservatini tammatsaaliorneqarpoq. Ilaatigut Kattegatimi Læsømi, aammalu Kalaallit Nunaanni, tamaani igutsaat nappaateqanngitsut pitsaanerpaamik atugassaqarlutik.

Kujataani kangerluppassuarni igutsaateqarfinnut amerlasuunut inissaqarpoq. Ullumikkut savaateqarfiit aamma igutsaateqarneq pingaarnertut inuussutissarsiutigineqarsinnaavoq, imaluunniit allanik nunalerinerup saniatigut inuussutissarsiutigineqarsinnaalluni.

Tamatumunnga tunngavissaavoq igutsaateqarnerup pingaarnerusutut inuussutissarsiutiginissaa, igutsaallu tungusunnitsuanik, avammut tuniniagassamik, annertunerusumik tunisassiornissaq. Imikkut ittuugami igutsaap tungusunnitsua pitsaanerpaatut akilersillugu tuniniarneqarsinnaavoq.

Igutsaat ukioq manna kingusinaarput

Nunalerinerit allat tamaasa assigalugit igutsaateqarnermut anori silalu apeqqutaapput. Ukioq manna ukiorlunnera kingusinaartumillu upernarnera pissutigalugit igutsaat kingusinnerusukkut tunisassiulersimapput, taamaasilluni pissarsiat siulliit ilimagisamit annikinnerullutik, kingornali kiatsimmat aasallu panertuunera pissutigalugu siullermik annaaneqartut qularnanngitsumik anguneqassapput. Sæsonimi ataatsimi igutsaat inaat pingasut-sisamariarlugit tungusunnitsuujarneqarsinnaapput.

Igutsaat inaat ataasiakkaat pitsaanerpaamik ukiumut 30-40 kiilumik tungusunnitsuliorsinnaapput. Igutsak ataaseq uumanermini tungusunnitsumik alussaateeqqamut naapertuuttumik tunisassiortarpoq.

Igutsaateqarneq nunatsinni takornartaanngilaq

Igutsaateqarneq nunatsinni takornartaanngilaq. Siullermik 1950-ikkut aallartinneranni Qassiarsummi misiliisoqarpoq, tamassumalu takutissimavaa igutsaateqarneq aningaasarsiutaalluarsinnaasoq.

Kingunerujussuagut, 1990-ikkut naalerneranni, suliniut igutsaatilimmit antropologimillu Ole Hertzimit aallarteqqinneqarpoq, taassuma 1998-imi igutsaat ilaqutariit 20-t Læsømit Narsarsuarmut tikisimmagit. Igutsaat ingerlalluarput, ukiuunerili sapingajassimallugit. Kingorna paasineqarpoq nappaateqartut sanngiillissutiminnik, passunneqarpullu tamakkualu kinguaavi ukiuni kingullerni misileraataapput.

Avammut tuniniaanermi iluatsitsilluarnissamut ilimanaateqarput, pisortat aningaasaleerujussuarnissaat tapiissuteqarnissaallu pisariaqanngimmat, igutsaatiliullu katersugaasiviullu pisortaata Ole Guldagerip neriuutigaa igutsaateqarneq siuariatorsinnaasoq Kujataanullu tamarmut siuaruaalluni.

Maannakkorpiaq igutsaat inaannik savaatilinni marlunni inissiisoqarsimavoq, Ole Guldagerip Narsarsuup eqqaani igutsaateqarfiata saniatigut.

Igutsaat maanna pigineqartut nappaateqanngillat ingerlalluarlutillu.

Igutsaap tungusunnitsua, qaqqap naasorpassuini orpikkanilu tunisassiarineqartoq mamarluinnartuuvoq - Kujutaata igalaamineeqqaami mamartuugaa.

Assit ataani takukkit

Powered by Labrador CMS