aligut

Assit takukkit: Aligut aappaluttut angisuut qaqqami nassaarineqartut

Ataataq ernerlu aligornik aappaluttunik marlunnik nunarsuarmi anginerpaat ilaanniittunik nassaarput. Taakku USA-mi akitsorterullugit tuniniarneqassapput

AngùnguaK’ Thomas Jepsen
AngùnguaK’ Thomas JepsenAngùnguaK’ Thomas Jepsen Privat AngùnguaK’ Thomas Jepsen AngùnguaK’ Thomas Jepsen AngùnguaK’ Thomas Jepsen AngùnguaK’ Thomas Jepsen AngùnguaK’ Thomas JepsenAngùnguaK’ Thomas Jepsen Privat AngùnguaK’ Thomas Jepsen AngùnguaK’ Thomas Jepsen AngùnguaK’ Thomas Jepsen AngùnguaK’ Thomas Jepsen

Ujarassiuut marluk aligornik aappaluttunik angisoorsuarnik marlunnik nassaarput, taakku nunarsuarmi annersaat ilaanniinnerarlugit ilisimatitsipput.

Pineqartut tassaapput Lars Jepsen, minerusumik piiaanissamut allagartaqartoq, erneralu Angùnguak’ Thomas Jepsen nassaartuusoq.

Angakkoq
Aligut marluk Angakkoq 1 aamma Angakkoq 2-mik taaguuserneqartut, 865 gramimik aamma 497 gramimik oqimaassusillit 4.325 aamma 2.485 karatiupput.

- Aligut angisoorujussuit pineqarput, nunarsuarmilu nassaarineqartut allattorneqarsimasut akornanni annerpaat ilaanniillutik, Angùnguak’ Thomas Jepsen ilisimatitsivoq.

Taassuma ilanngullugu oqaatigaa, aligut taakku 'Kalaallit Nunaata Kitaata ilaani' nassaarineqarsimasut, sumerpiarlu nassaarineqarsimaneranik oqaatiginnikkusunnani.

Assigiinngissut
Aligut aappaluttut ilumoortut kuultinik saffiortunik ilisimaneqartut aammalu aligut suliarineqanngitsut pinnersaasiatut imaluunniit ujarak erlinnartutut isigineqarneq ajornerat allaanerussutigaat.

Illuatungaanilli aligumi aappaluttumi tassani suliaralugu nalituunngorsinnaasumik peqartarpoq, aligoq pinnersaatitut atorneqarsinnaanngorlugu suliarineqartarpoq.

- Kisianni ukua aligut pinnersaasiassaqqissuupput pitsaassusertik, angissusertik, ilusertik aamma qalipaatertik peqqutigalugu, Angùnguak’ Thomas Jepsen erseqqissaavoq.

Immikkoortiterineq
Aligut aappaluttut pitsaassutsimikkut, non-gem (erlinnartuunngitsut), near-gem (erlinnartuutingajaasut), kiisalu gem (erlinnartuutinut) immikkoortinneqartarput.

- Uku aligut marluk near-gem, aamma gemimik pitsaassuseqartutut nalilerneqarput, ujaqqanik ujaasisartoq oqarpoq.

Ujaqqat nalituut taama ittut piaarinaatsuuginnarluni naammattuugassaanngillat, ujarassiuutut tunuliaqutaqartoq oqarpoq.

- Naqqaninngaanniit aallartinnikuuvugut nalunaarsukkallu ujarassiuutut Nunatta Kitaa tamaat misissornikuuarput, taamaaleriarluta aligunik aappaluttunik peqarsinnaasumik piffimmik toqqaavugut. Taassuma kingorna aasaq tamaat atorlugu ujaarlerpugut. Kisianni tamanna imminut akilerpoq, Angùnguak’ Thomas Jepsen oqaluttuarpoq.

Suliarineqanngitsut
Uani aligut arlaannaatigulluunniit suliarineqanngitsut pineqarput. Ujarassiortullu maanna ujaqqat USA-mi akitsorterullugit tuniniarsarissavaat.

Ujaqqanillu nassaartut ujarassiuumit Amerikamiumit Eric C. Drummondimit ikiorneqassapput, kalaallinnut ujarassiortunut siunnersortaalluni. Eric C. Drummond tv-kkut Animal Planetim aallakaatitassiamit 'Ice Cold Goldimit' ilisarisimaneqarpoq, tassani misigisassarsiortartut eqimattat Kalaallit Nunaanni kuultinik aligunillu ujaarlerput.

Drummondip suliffeqarfik Red Ice Gem pigisaraa, taassumalu ujaqqat USA-mi tunineqarnissaat sulissutigissavaat.

Iipili tuniniarneqartoq
Decemberimi 2013-mi kalaallit aligoq iipilitut ilusilersugaq kalaallillu kuultiannik pilutartalik USA-mi akitsuutsillugu tuniniarneqaraluarpoq. Kisiannili tunineqanngitsoorpoq, kalaallit tuniniaasut minnerpaamik akigitinniagaq 55.000 koruunit anguneqanngimmat.

Atuaruk: Kalaallit rubiniutaat tunineqanngilaq

Powered by Labrador CMS