Asii Hans Egedep ukiuanik kommunip »taamaatisinera« pillugu: Tamanna ajuusaarutigaara
Ukiumi kingullermi naleqartitanit oqallisigineqarnerpaasimavoq Hans Egedep eqqaassutissaa. Taanna maanna aamma qineqqusaarutigineqalerpoq. – Malunnartinneqarnera nammineq oqaluttuarisaanitsinnik paasinninnissamut atussavarput.
IMMIKKUT:Nittartagaq nutaarsiassaqartitsivik Sermitsiaq.AG nutaarsiassaqartitsivimmi aviisinit marluusunit Sermitsiamit AG-millu allaaserisat iluittuutillugit qinersinissap tungaanut saqqummiussisassaaq. Atuartartut 6. aprilimi qinersinissap tungaanut ilisimasaqarnerulernissaat qinersinissamullu tunngassuteqartunik saqqummilaartitsinerunissamik aqutsisut kissaateqarnerat aallaavigalugu nutaarsiassaqartitsivik taamaaliorpoq. Allaaserisat aviisineersut nittartakkami ataatsikkut saqqummiunneqassanngillat, tulleriiaarneqassallutilli.
Dronning Margrethe ukiortaami oqalugiarami ilimasaarivoq aasaru Kalaallit Nunaannut tikeraarniarluni, ilaatigut Hans Egedep Nuup kitaani Illuerunnernut tikinneranit ukiut 300-unngortorsiorneqarnerata nalliussineqarnerani peqataajartorluni.
Kingorna Kommuneqarfik Sermersuumi kommunalbestyrelsi, borgmester Charlotte Ludvigsen (IA) siulersortigalugu, aalajangiivoq oqaluttuarisaanermut pingaaruteqarsimasup – tassa biskoppip norgemiup/danskip – immikkut nalliussineqarnera kommunip akilernianngikkaa. Tamatumunnga aningaasarpaaluit immikkoortinneqarsimagaluarput.
Aningaasat allamut nuunneqarput
Taamatut isummamik allanngortitseriataarneq borgmesteriusimasup Asii Chemnitz Narupip (IA) uggornartippaa, AG-llu normumi kingullermi oqaluttuaraa taanna tamaviat politikkimut uteqqilersoq, sapaatillu akunnerini tulliuttuni Inatsisartunut qinigaaniarluni qineqqusaalersoq.
– Ajuusaarutigaara aningaasat taakkua kommunip missingersuutaanit peerneqarsimammata. Isumaqartuarpunga nammineq oqaluttuarisaanitsinni ilisimasassanik suli amigaateqartugut, taamatullu aalajangiinikkut periarfissatsialammik taassuminnga arsaarneqarpugut. Isumaqarpunga inuttut inuiattullu silatunerulernavianngitsugut oqaluttuarisaanerup ilaa iluarinngisarput aaqqissorniarutsigu pingaannginnerutinniarutsiguluunniit. Ukiunimmki 300-unngortorsiorneq nersuiniarnerusariaqanngilaq, aamma periarfissatsialaasinnaavoq apeqqusiilluni isumaliutersornissamut.
Kommunip missingersuutaani katillugit 2 millioner koruunit sinnillit immikkoortinneqarsimapput, Hans Egedep nalliussineqarnissaata saniatigut aamma nalliussinernut allanut nalliuttorsiornernullu atorneqartussatut.
– Nuuk illoqarfiit pingaarnersaattut pisimasut immikkut ittut, Nuup oqaluttuarisaaneranut pingaaruteqarluartut, nallliussisarnissaannut aningaasanik immikkoortisitsisimavunga, Asii Chemnitz Narup nassuiaavoq itisiliillunilu:
– Hans Hedtoftip umiuneranit ukiut 60-it qaangiunnerisa malunnartinnissaanut, sanasut 1970-imi blok 5-ip qaartoornerani ajunaartut eqqaassutissaannut – taavalu Hans Egedep 1721-imi Illuerunnernut tikinneranit ukiut 300-unngornerisa nalliussineqarnissaanut.
Ataatsimut oqaluttuaq
Siorna Hans Egedep eqqaassutissaa qaqqamiittoq pillugu oqallinneq sakkortuseqqippoq, taanna qalipaammik kuineqarmat.
Siumut tunuliaqutaralugu folketingimut ilaasortap Aki-Mathilde Høegh-Damip serlersaarineq tamanna akerlilerpaa, nunatsinnili Danmarkimilu tusagassiorfinnut oqarluni »Hans Egede qallunaat kunngiata ataani Kalaallit Nunaata nunasianngortinneqarnerani siuttuusimasoq«.
– Eqqaassutissaq taanna qaqqap qaavaniippoq soorlulusooq Nuummik nakkutilliisutut, nunasiaanerullu nalaani ajortuliorfigineqartarnermut naggataatigut takussutissaalluni, taanna oqarpoq, oqaatigalugulu eqqaassutissaq katersugaasivimmiittariaqaraluartoq.
Kingorna kommunimi innuttaasut internettikkut taasitinneqarput. Innuttaasut 961-it eqqaassutissaq aattatiinnarusuppaat, 600-t peersikkusullugu. Misissuinermi peqataasut ikittuinnaapput, tassa peqataasinnaasunit 23.000-t missaanniittunit tamaallaat 1500-1600-t peqataammata.
Asii Chemnitz Narup erseqqissaavoq soorunami isumaqarnani ukiunik 300-unngortorsiuineq nunasianngorsimanermik Hans Egedellu tamatumani inissisimaneranik nersorinninniarnerussanngitsoq. Naamivik.
Imminut qiviarnissamut piffissaavoq
Neriuutigisimavaa nalliussineq imminut isumaliutersuutiginissamut aallaaviusinnaasoq, qangalu pisimasut ullumikkut pisunut paasinninnissamut atorneqarsinnaasut.
– Aningaasaliissutini siunertaasimavoq inuiaqatigiit, Hans Egedep ukiut 300-t matuma siornatigut naapissimasaasa, oqaluttuarinissaannut. Suut inuussutigisimavaat, sunik nerisaqartarsimappat, aammalu imminnut qanoq aliikkuersoqatigiittarsimappat?
– Isumaga malillugu pisoq tamanna atorneqartussaasimavoq innuttaasunit isigalugu nammineq oqaluttuarisaanitsinnik tamatta ilisimasaqalernissarput paasinninnissarpullu.
– Aalajangiinissamut saqqummiussami, kommunalbestyrelsimut saqqummiunneqartumi, ersarissumik allassimavoq kristumiut ajoqersuiartornerisa nalliussineqarnera/nalliuttorsiutigineqarnera ilagiit sinniisuinit ilageeqarnermullu Naalakkersuisumit suliassaasoq, taanna erseqqissaavoq.
Januaari naalersoq Charlotte Ludvigsenip nalunaarutigigamiuk Hans Egedep nalliussineqarnissaanut aningaasat peerneqarsimasut oqarpoq kommunalbestyrelsip »aningaasat atorusunnerugai nammineq kulturitta nalliussineqarnissaanut«. KNR-mut oqarpoq aningaasat atorneqassasut illoqarfiup kusassarnissaanut aammalu 2028-imi Nuup tunngavilerneqarnerata nalliuttorsiutigineqarnissaanut.