Aningaasaqarnermut Siunnersuisoqatigiit: Ajunngitsumik ingerlasoqarpoq, kisianni...

Aningaasaqarnikkut aappaagu 4 procentinik siuariartoqarnissaa Aningaasaqarnermut Siunnersuisoqatigiit ilimagaat, kisianni inuussutissarsiornikkut tunngaviusoq suli annikippoq qajannarlunilu, tamatuma saniatigut peqqinnissaqarfimmut aningaasartuutitigut tatisimaneqarneq ukiuni tulliuttuni annertusiartuinnartussaavoq.

Aningaasaqarnermi periarfissat annikitsuararsuupput, Torben M. Andersen, Aningaasaqarnermut Siunnersuisoqatigiinni siulittaasoq taama oqarpoq.

Peqqinnissaqarfik assersuutigalugu Nunani tamalaani aningaasaqarneq ineriartortitsinerlu pillugit suliniaqatigiiffimmut ilaasunut nunap tunisaasa nalinginut naalagaaffimmiillu tapiissutit ilanngullugit sanilliullugu aningaasartuutaannut nallersuussinnaalissaguni, ukiumut saniatigut 400 millionit koruunit missaanniittut pisariaqartinneeqassapput, Aningaasaqarnermut Siunnersuisoqatigiinni siulittaasoq, professori Torben M. Andersen, Aarhus Universitet, tusagassiortunik katersortitsinermi ataasinngornermi taama ilisimatitsivoq.

Annertuumik allannguisussanik suliniutigineqartussanik, sullerissusermik aamma naammassisaqarluarnissamik qulakkeerinnittussanik, Attassinissamut Siuariarnissamullu pilersaarummi 2016-imeersumi allaqqasumi takujuminaatsitsilluni taassuma paasivaa.

1 milliard koruuninik aningaasaliinissamik pisariaqartitsineq

Aningaasaliinissamik pisariaqartitsineq qaffakkiartuaassaaq 2030-imi 1 milliard koruuniussallutik, inuiaqatigiit amerliartornera pissutigalugu, inuunertussuseq annertusilluni, tamatumalu ilaatigut peqqinnissaqarfimmut aningaasartuutit qaffatsissavai.

- Pisortani aningaasartuutit appasinnerulernissaat isumassarsiatsialaassagaluarpoq. Ukiuni arlalinni tamanna oqaluuserereerparput, kisianni maanna 2030 ungasippallaarunnaarpoq. Isumassarsiatsialaat piviusunngortinneqarnissaat ajornakusoortarpoq, tamannalu aamma nunani allani misigittagarineqarpoq, Torben M. Andersen oqarpoq.

Ukiuni kingullerni akit qaffasissusiisa pitsaanerini pisortani aningaasartuutit qaffariarsimasut, taassuma paasivaa. Tassa imaappoq, aningaasartuutit 2014-imi akit aamma akissarsiat qaffanneqarnerinut naatsorsuutinit, 100 millionit koruuninik annertunerullutik.

Powered by Labrador CMS