Aningaasaqarnermik ilisimatooq: Inuiaqatigiinnut annaasaqaataasussamik politikerit isertuussipput

Nuummi mittarfiliornissaq inuiaqatigiit aningaasaqarnerannut iluanaaqutaassaaq. Ilulissanulli taamaanngilluinnarpoq. Taamak aningaasaqarnermik ilisimatooq Lars Lund naliliivoq, isumaqarluni Rambøllip 2015-imi nalunaarusiamini Ilulissani mittarfiliornissami aningaasatigut annaasaqaataasussat isertuussimagai.

Ilulissani mittarfiup tallinissaa inuiaqatigiit aningaasaqarnerannut pitsaasumik niuernerunngilaq. Tamanna 2011-mi Assartuussinissamut isumalioqatigiissitap isumaliutersuutaaniippoq. 2015-imilu Rambøllip nalunarusiaani takuneqarsinnaavoq Ilulissani Nuummilu talliliinernut aningaasaliinerit inuiaqatigiit aningaasaqarnerannut pitsaasuusut, tamatumanili peqqutituaavoq Nuup annertuumik sinneqartoornera, aningaasaqarnermik ilisimatooq Lars Lund uparuaavoq.

Copenhagen Business Schoolimi CBS-imi aningaasaqarnermik ilisimatuup lektorillu soraarnerup Lars Lundip aningaasatigut naatsorsuusiat ilaatigut mittarfiliornissami tunngavigineqartut isornartorsiorpai. Isumaqarpoq Ilulissani 2200 meterimik mittarfiliornissami aningaasatigut annaasaqaataasussat Rambøllip isertuunniarsimagai.

Sermitsiaq taama allaaserisaqarpoq.

2011-mit assartuussinissamut isumalioqatigiissitap isumaliutersuutaa misissorluaraanni kisitsisillu Rambøllip nalunaarusiami “Takornariaqarneq – mittarfeqarnikkut allannguineq aqqutigalugu ineriartorneq siuariartornerlu” 2015-imi Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Nunanullu allanut Naalakkersuisoqarfimmut suliarineqartumi kisitsisit naatsorsornerat assersuukkaanni Lars Lundip 1,6 milliardinik pitsaanngitsumik nikingasoqarnera naatsorsorpaa.

- Nalunaarusiani marlunni ullumikkut nalingat assersuunneqassaaq. Assartuussinermut isumalioqatigiissitap Nuummi mittarfiup tallinissaani Kangerlussuullu matunissaanik periarfissaq naatsorsorsimavaa. Erniat 4 procentiuppata ullumikkut nalingat 2,3 milliard koruuniussaaq. Tassalu aningaasaliineq pitsaalluinnartuusoq oqartoqarsinnaalluni. Rambøllip nalunaarusiaani siunnersuutit ilaat Kangerlussuup matunissaanut tunngasoq misissoqqissaarneqarpoq, Ilulissanilu Nuummilu 2200 meterinik mittarfeqalerluni. Erniat 4 procentit atorlugit ullumikkut nalingat tassaassaaq 646 aamma 776 million koruunit akornanniittoq. Tassalu ullumikkut nalingat Assartuussinermut isumalioqatigiissitap naleqartitaanit 1,6 milliard koruunit missaannik appasinnerusoq. Assersuutit marluk assigiinngissutituaraat Ilulissat naatsorsuinermi ilaatinneqarsimammat, taamaalilluni ullumikkut nalinga annertuumik appartinneqarluni, ersarissumik oqaatigineqarani amigartoorut suminngaaneernersoq. Uanga isinnit isigalugu Ilulissanit amigartoorut 1,6 milliard koruuninik Rambøllip nalunaarusiaani isertuunneqarpoq, Lars Lund oqarpoq.

Ilulissat amigartoorutaasumik ingerlasaaq

Assartuussinissamut isumalioqatigiissitap isumaliutersuutaa naapertorlugu Ilulissani mittarfiup tallinissaa inuiaqatigiit aningaasaqarnerannut pitsaasuunavianngilaq. Isumaliutersuummi 1799 meterinut tallinissaa aallaaviuvoq.

Tamanna pillugu Sermitsiami paasisaqarnerugit – uani ataani aviisimut isissutissarsigit:

Powered by Labrador CMS