Aningaasanut inatsissap isumaqatiginninniutigineqarnerani akerleriittoqartoq

Parisimi isumaqatigiissut pissutaalluni Siumut aningaasanut inatsissap isumaqatiginninniutineqarneranut peqataaqqissinnaanngilaq, partiimit oqaatigineqarpoq.

Aappaagumut aningaasanut inatsisissap isumaqatiginninniutigineqarnera naammassiniarlugu suliaqartoqalerutttorpoq, pingasunngornermilu unnulluinnartoq Siumumit nalunaarutigineqarpoq, partii isumaqatiginninniarnermut peqataajunnaartoq.

Partiimi siulittaasoq Erik Jensen naapertorlugu, Kalaallit Nunaata Parisimi isumaqatigiissummut ilanngunnerata isumaqatigiinngissutaanera pissutaalluni isumaqatiginninniarnerit ingerlaqqissinnaasimanngillat.

Erik Jensenip oqaluttuaraa, Naalakkersuisut piumasaqaatigisimagaat Parisimi isumaqatigiissut Aningaasanut Inatsisissamut ilanngullugu isumaqatigiissutigineqarsinnaanngippat, Siumut isumaqatiginninniarnernit anisimasutut naatsorsuunneqassasoq. Siumulli Parisimi isumaqatigiissummut tunngatillugu isummani aalajangiussimavai:

- Tamanna soorunami akuerineqarsinnaanngimmat, Siumup aalajangiusimavaa Parisimi
isumaqatigiissut sorpassuartigut maannamut imarisaanik erseqqinnerusumik ilisimaneqanngitsup, nunatsinnut imaannaanngitsumik pituttuisunngorsinnaasoq, aningaasarsiornitsinnullu annertuumik sunniuteqarsinnaasoq, Inatsisartut isummersimanatigit akuersisimatinnagillu atuutsilersinneqarsinnaanngitsoq, Siumut tusagassiorfinnut nalunaaruteqarluni allappoq.

Isumaqatigiissut isornartorsiorneqartoq

COP26-p qanittukkut ingerlanneqarnerani Naalakkersuisut Siulittaasuata Múte B. Egedep (IA) oqaluttuaraa, Naalakkersuisut suliaq Kalaallit Nunaata silamut atatillugu isumaqatigiissummut ilanngunnissaanik tunngaveqartoq aallartissimagaat.

Siumut tamanna nalunaarutigineqarmalli, Naalakkersuisut tamanna Inatsisartuni eqqartorteqqaarnagu aalajangiussimammassuk isornartorsiorsimavai, partii naapertorlugu isumaqatigiissutip Kalaallit Nunaannut qanoq kinguneqarsinnaanera ersernerlummat .

Kalaallit Nunaata Parisimi isumaqatigiissummut maannamut ilanngussimannginneranut pissutaavoq, isumaqatigiissutip nunami maani suliffissuaqarnikkut ineriartortitsinissamut killiliisinnaanera. Annertuunik aatsitassarsiornermi Kalaallit Nunaata CO2-mik aniatitsinera annertusingaatsiartussaasoq naliliisoqarsimalluni.

Akuersissanerlutik suli eqqarsaatiginiaraat

Naalakkersuisut nutaamik isummersimapput neriorsuutigalugulu, Kalaallit Nunaat isumaqatigiissummut ilanngukkaluarpalluunniit CO2-mik aniatitsinneq annikillisinneqartariaqanngitsoq, aamma suliffissuaqarnikkut ineriartortitsisinnaaneq ataqqineqarniartoq. Naalakkersuisut nalunaarutaat naapertorlugu, Parisimi isumaqatigiissut 2022-p ingerlanerani Inatsisartunit akuersissutigineqassaaq.

Siumut isumaqatiginninniarnermut ilaajunnaarnini aalajangiussimassappagu, naalakkersuisooqatigiit aappaagumut aningaasanut inatsisissamut amerlanerussuteqartitsiniarnissaat ajornarpasippoq, Siumummi Inatsisartuni qulinik ilaasortaatitaqarluni partiip annersaata tullerivaa. Siumumili siulittaasup Erik Jensenip oqaatigaa, aningaasanut inatsisip tamarmiusup akuerineqarnissaa partiimit eqqarsaatigineqarniartoq.

Aningaasanut inatsisissaq novembarip 23-ani ataatsimiittoqarnerani oqaluuserisassat kingullersaattut pingajussaanik suliarineqassaaq, ileqquuvorli pingajussaanik suliarinnittoqannginnerani aningaasanut inatsisissap isumaqatigiissutigineqarsimanerata saqqummiunneqartarnera.

Isumaqatiginninniarnerni unammilligassat annerit ilagaat, Qaqortumi timmisartoqarfiliorniarnerup aningaasalersorneqarnissaanut politikkerit en milliard koruunit missaanniittunik suminngaanniit pissarsiniarsinnaanerat. Timmisartoqarfiliorniarneq politikkikkut tapersersorluarneqarpoq.

Powered by Labrador CMS