Puisip amia

Ammit atorneqarsinnaanngikkaluit piniartunut aningaasaliisoqartartoq

Puisip amianik piniartut tunisaminnut Naalakkersuisunit aningaasalerneqartarput, naak ammit tamarmik atorneqarsinnaaneq ajoraluartut

Puisip amianik tuniniaaneq aningaasatigut isertitaqarfiunngilaq

Piniartut puisip amianik Great Greenlandimut tunisigaangamik aningaasarsisarnerat 2016-mi ingerlateqqiinnarneqassaaq.

Ammit tamarmik taamaakkaluartoq atorneqarsinnaaneq ajorput, ilaallu igiinnarneqartarlutik.

Naalakkersuisut aalajangerpoq, natsit amiinik tunitsivinnut tunisanik Qaqortumi ammerivimmi suliarineqaqqittussatut 2016-imi assartuisoqarunnaarallassasoq.

Taamatut iliuuseqarnermi Great Greenlandip toqqorsivianni natsit amii ikilisinniarneqarput.

Ukiut arfinillit
Great Greenlandip toqqoriviani maanna natsit amii uninngasuutigineqartut, ima amerlatigaat ukiuni arfinilinni tunineqarsinnaasutut naatsorsorneqarlutik. Natsit amiinik amerlanernik tigooqqaasoqassappat, ammit suliarineqarlutillu toqqorsivinni uninngasuutigineqaannassappata tamanna Great Greenlandip aningaasaqarneranut millionilinnik artukkiissaaq.

- Isumatusaarneruvoq, 2016iugallartoq, Great Greenland toqqannanngikkaluamillu nunatta karsia amerlanerusunik aningaasartuuteqartinngikkaanni, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoq Randi Vestergaard Evaldsen oqarpoq.

Nangilluni erseqqissaavoq Naalakkersuisunut pingaaruteqartuusoq piniartut natsit amiinik suli tunisisinnaanissaat, tamannami avinngarusimasuni nunaqarfinnilu ataatsimut isigalugu inuuniarnikkut isertitaqassutigisarmassuk.

Immikkut iliuusissat
- Isumaqarpunga toqqorsivinni amminik amerlasuunik uninngasuutitaqarneq pissutigalugu imatut immikkut ittumik iliuuseqartariaqarneq, natsit amiinik 2016imi suliaqaqqittarunnaarallarneq aningaasaqarnermut isumatusaarnerusoq, avatangiisitigut piujuaannartitsiniarnermut inuiaqatigiinnilu akuerineqarsinnaasoq, naalakkersuisoq oqarpoq.

Aningaasaqarnikkut ingerlalluannginneq
Great Greenlandimit nunatta iluani amernik piumasaqanngissuseq ukiuni kingullerni misigineqarpoq, tassungalu ilutingalugu nunani allani tuniniaavinni aporfinnik misigisaqartarluni. Kopenhagen Furimi akitsorterussilluni amernik tuniniaasarneq 2015-imi pitsaasuunngitsumik ingerlavoq.

Tamatumalu kingunerisaanik suliffeqarfiuk ukiuni 2009-miit 2015-imut 65 million koruuninik immikkut ittumik aningaasaliissutinik tigusaqartarpoq, ukiumilu 2015-imiinnaq 15 million koruninik immikkut aningaasaliissutinik tunineqarluni. Immikkut aningaasaliissutit saniatigut suliffeqarfiup amminik tingooraaviinut aamma tapiissuteqartoqarpoq, ingerlatsinermut ukiumut tapiissutit katillugit 26 million koruuniullutik.

Makku suliniutit taaneqarsinnaapput:

  • Aningaasartuutikillisaaneq suliffeqarfimmilu aaqqissuusseqqinneq, soorlu mersortarfinnik ingerlatsinermi ,aamma tuniniaasarfiup suliffeqarfiullu aqutsisuinik nukittorsaasoqarnissaa.
  • Tuniniaavinni saqqummersitsisarnissat aallarnisarlugit, Kalaallit Nunaanni puisip amiata piujuaannartitsineq pillugu meqqilerneqarnissaa anguniarlugu.
  • Amminik tunitsivinni malittarisassanik allanngortitsingallarnerit.
Powered by Labrador CMS