Issittoq pillugu ataatsimeersuarneq
Aleqa Hammond: Issittumi piujuaannartitsineq EU-p paasisariaqaraa
Issittumi nunat piujuaannartitsinermik assigiimmik isumaqartariaqarput. Piniariaasitta paasineqarnissaanut tulluassasoq, Aleqa Hammond oqarpoq.
- Pingaaruteqarpoq ataatsimoorussamik paasinneqatigiinnissaq piorsarsimassutsip ataavartinneqarnissaanut, aningaasaqarnerup ataavartinneqarnissaanut, uumassusillillu piuaannartinneqarnissaannut il.il.
Imaani pisuussutit
Folketingimi ilaasortaq Aleqa Hammond oqarpoq, taanna marlunngormat Christiansborgimi imaani pisuussutinik piujuaannartitsinissamik ataatsimeersuartoqarnerani peqataavoq.
Aleqa Hammondip piujuaannartitsinissap isumaa ataatsimoorfiusumik paaseqatigiiffinissaa pillugu, Issittumi Siunnersuisoqatigiit nunat arfineq pingasut aamma pisumut peqataatinneqartariartut tikkuarpai.
- Suut suliarisarnerigut niueqatigiit EU-kkutut ittut allalu paasisariaqarpaat. Tamanna pingaaruteqarpoq, taamaasilluni pisasseeriaaserput apeqquserneqartassanngikkaluarpoq, Aleqa Hammond oqarpoq.
EU-p puisik eqqusseqqusinngilluinnarnera misigissutsit aallaavigalugit pilersinneqarsimavoq ilisimatusarnermulli attuumassuteqaranik, taanna erseqqissaavoq.
Puisit aalisarnemik kingunerlitsitsisoq
Ataatsimeersuarnermi oqallissaarutit arlallit saqqummiunneqarput puisinniartarnerit, aaffanniartarnerit, nunanut kingunerisartangai kiisalu pinngortitami ataqatigiinnermik ataavartitsinissaq annertuumik sammineqarsimallutik.
Naalakkersuisoqarfiup Piniarnermut aallaaniarnermullu immikkoortortaqarfiani aqutsisup, Amalie Jessenip, Nunatta imartaani puisit 15-16 mio missaanniittut. 2016-milu 33.000 missaanni taamaallaat pisarineqarsimasut.
Canadap imartaani amerlasoorpassuarnik puiseqartoq, Canadami professorip Mike Hammilip oqaluttuaraa. Canada puisit amiinik tunisassiornikkut eqqugaanerlorujussuaqqavoq.
Puisit aalisakkat amerlassusaannittaaq sunnertisimasarput, puisimmi agguaqatigiisillugu ukiumut aalisakkat peqqulluillu tonsip missaani nerisarisarpaat.
Piumasaqaatit sakkortuut
Folketingimi ilaasortaq Magni Arge (T), ataasimeersuarnermik aaqqissuisuusup, udenrigsministeri Anders Samuelsen (LA) Issittumilu Siunnersuisoqatigiinni ataatsimeersuarnermi maajip 11-ni Fairbanksimi Alaskamii ingerlanneqartussami peqataasut inuulluaqqussuteqarfigai.
Issittumi Siunnersuisoqatigiinni ilaasortaasa, nunat nakkutilleerusuttut Issittumilu Siunnersuisoqatigiinnut ilaasortanngorusuttunut pingasunik piumasaqarfigineqassasut, Magni Arge isumaqarpoq.
Nunat pineqartut imaani pisuussutinik piujuaannartitsinissaq, nunat ilaannit nioqqutissianik niuerfeqartitsinissaq kiisalu immap mingutsinneqarneranik annikillisaanermik suliaqartuunissaq akuersaartariaqarpaat.
- Tamanna periarfissatuaavoq tunuarsimaaqqajaanermit siuarsimanermut mumisitsinissaq, taamaasilluta nukittunerulluta isumaqatiginninniarnerit ingerlatissagatsigit. Taamaasillutalu pisinnaatitaaffigut pitsaanerusumik tunngavilissallutigit, Magni Arge oqarpoq.
Oqariartuutit siammartinneqassapput
Magni Argep oqariartuutigisai nunanut nakkutilliisunut sakkortuumik piumasaqaasiinissaq taperserneqanngippat isumaaruteriaannaavoq.
- Isumaqarpunga Savalimmiut Kalaallit Nunaallu suliami Danmarki piumaffiginerusariaqaraat. Isumaqarpunga tunngavissaqarlunga siunnersuut Islandimit tapersorneqartoq, Norgelu aamma akuersitinneqarsinnaasoq, Magni Arge oqarpoq.
Aleqa Hammond isumaqarpoq, Magni Arge suliami eqqortuliortoq.
- Nunat nakkutilliisuusut annertunerusumik pisussaaffilertariaqarpagut. Isumaqarpungalu unammilligassatta suunerinik taakkunannga pilersinneqarsimasunit oqaloqatigineqarnissaannik aqqutissiuussisoq, Aleqa Hammond oqarpoq.