isumasiuineq

Akuutinneqanngitsutut innuttaasut misigisut

Urani pillugu innuttaasut tusarniaaffigineqarnerat, inuit pingasuugaangata ataatsip taamaallaat naammaginartippaa

Asseq toqqorsivimmeersoq

Isumasiuinermi nutaami paasineqarpoq, inuiaqatigiit akornanni amerlaqisut isumaqartut, aatsitassat piiarneqartut uranitaqanngivissornissaannik piumasaqaatip atorunnaarsinneqarneranut atatillugu tusarniaanerit naammaginanngilluinnartut.

Aatsitassat piiarneqartut uranitaqanngivissornissaannik piumasaqatip siorna atorunnaarsinneqarneranut atatillugu, innuttaasut pitsaaneroqisumik tusarniaaffigineqarsimanissaat kissaatigineqaraluarpoq.

Inuit quliugaangata ataasiinnaq isumaqarpoq, tusarniaaneq naammaginartoq, inuilli 60 procentiisa taamani innuttaasunik tusarniaaneq naammanngitsutut ajorluinnartutulluunniit nalilerpaat.

ICC Kalaallit Nunaat kiisalu WWF Nunarsuarmi Pinngortitamik Illersuiniaqatigiiffik sinnerlugit HS Analysep isumasiuinerata tamanna takutippaa.

Kujataamiut Nuummiullu isorinninnersaapput
Isumasiuinermi takuneqarsinnaavoq, ingammik Kujataamiut Nuummiullu innuttaasunik tusarniaasimanerup pitsaassusaa isorigaat.

Kujataani, Greenland Minerals and Energyp Narsap eqqaani uranimik piiaaffiginiagaani, kiisalu tamanna pillugu innuttaasunik arlaleriaqaluni tusarniaasoqarfiunikuusumi, najugallit akornanni 68 procentit isumaqarput, innuttaasunik tusarniaanerit naammaginanngilluinnarsimasut, 29 procentiinnaat isumaqartut tusarniaanerit naammaginarsimasut imaluunniit naammaginakannersimasut.

Oqartussaaqataaneq annertusarneqassaaq
- Assersuutigalugu, aatsitassat piiarneqartut uranitaqanngilluinnarnissaannik piumasaqaatitut pingaaruteqartigisut aalajangiiffigineqassatillugit, siunissami innuttaasut tusarniaaffigineranni, piffissaq sivisuneq kiisalu periarfissiissutit annertunerusut atorneqartarnissaat innersuussutigerusupparput. Innuttaasunik taasititsineq tamatumunnga aaqqiissutissat ilagisinnaavaat, ilisimasaqarnerulernissarli pingaarnerpaavoq, ilisimasaqarluarneq tunngavigalugu isummersortoqarsinnaaqqullugu, WWF Nunarsuarmi Pinngortitamik Illersuiniaqatigiiffimmi avatangiisinik ilisimasaqarfiup pisortaa, John Nordbo, oqarpoq.

- Innuttaasut tusarniaaffigineqartarnerisa kiisalu aalajangeeqataatinneqartarnerisa, siunissami Nunatsinni naalakersuisunngortartussanit pingaartinneqarnerusalernissaat, assut neriuutigaarput, ICC Kalaallit Nunaanni siulittaasoq, Hjalmar Dahl, oqarpoq.

- Suliariniakkat angisuut akuersissutigineqarnissaat sioqqullugu, innuttaasut siusinaarlutik kiffaanngissuseqarlutik, naammattunillu ilisimasaqarlutik akuerseqataasarnissaannik pisinnaatitaaffittut nunanit tamalaanit tunngaviusumik ataqqineqarluni akuerisaq, tassunga atatillugu pingaaruteqarluinnarpoq, Hjalmar Dahl nangilluni oqarpoq.

HS Analysep innuttaasunik isumasiuititsinera talerpiata tungaani (danskisut allaqqasoq) atuarneqarsinnaavoq. Isumasiuititsinermi sammineqarput aatsitassarsiorneq innuttaasunillu peqataatitsineq ICC Greenlandimut WWF-imullu suliarineqartoq. Allaaserineqartup talerpiata tungaani atuarneqarsinnaavoq

Powered by Labrador CMS