inatsisissatut siunnersuut

Akileraartarnermut maleruaqqusat nutaat aningaasaatuuteqarnerulernissannik kinguneqarsinnaasut paasisaqarfigikkit

Politikkerit utoqqalinissatsinnut ileqqaagaqarnissarput kissaatigaat, taamaakkaluartoq qimatunut immikkut akileraarusiinissaq sulissutigaat.

Netop nu behandler Inatsisartut to lovforslag, som vil koste pensionsopsparere og aktieejere penge.

Naalakkersuisut akileraarutinik nutaanik marlunnik atuutsitsilerniarput, pineqartut qimatunik amerlanerusunik inuussutissarsiornermillu ingerlataqataqartunut pitsaanerusunik atugassaqarnissaannik annertusaanissamik kissaatigineqartumut akerliuvoq, pisariaqartitanik suliffinnik pilersitsisussaangaluarpoq inuiaqatigiinnullu ineriartortitseqataasussaangaluarlutik.

Naalagaaffiup akuerisaanik kukkunersiuisartoq Grønlands Revisionkortoriminngaanneersoq Per Laugesen qimatunut aktianullu akileraatinut maleruaqqusat nutaat inatsisissatut siunnersuutigineqartut misissorluarsimavai.

Suullu kingunerinisinnaanerai nammineq oqaatsiminik ataani nassuiaateqarfigissavai:

Inatsisissatut siunnersuuutit marluk - paasilluakkit:

Per Laugesenimit, naalagaaffiup akuerisaanik kukkunersiuisoq

Naalakkersuisut inatsisissatut siunnersuutinik marlunnik saqqummiussaqarput, taakkulu kalaallit ukiuni 40-ni akileraartarnermik ingerlatsinermik allannguisussaq, tassa paasinartumik ersarissumik akileraartarnermik ingerlatseriaaseqaratta isertitallu ataasiaannartumik akileraaruserneqartarlutik.

Inatsisissatut siunnersuutit taakku marluk qimatunut qaavasigut akileraaruserneqarnerinik kinguneqassaaq, naak taakku isertitatut naliginnaasumik akileraarutigineqareeraluarsimasut, saniatigullu aamma aktiat obligationillu iluanaarutaat qaavisigut allanik akileraaruserneqarniarlutik.

Qimatunut akileraarusiineq

Ukioq kingulleq qimatut ileqqaarinniffiluunniit 1. januar 2018 atuutilertumik qimatunik katersineq peqqussutaalersillugu eqqunneqarpoq. Innuttaasut nammineerlutik qimatunik katersaqalernissaat kissaataavoq. Aningaaserivinnut ileqqaarinikkut, pappilianik nalilinnik pisinikkut, illusinikkut qimatunulluunniit akiliuteqarnikkut qimatunik katersinissaq periarfissaajuaannarsimavoq. Nutaajuvorli maannakkumiit aningaasat amerlasusaat pillugit (isertitat akileraarutaasut procentinngorlugit avinnerini) qanorlu katersaqalernissaq.

Inatsisartuni ilaasortat inatsisissatut siunnersuut nutaaq suliarileruttorpaat, tassani qimatulivinni aningaasaateqarfinniluunniit aningaasat ileqqaakkat immikkut 15,6 procentimik akileraarummik eqqussisoqarnissaa siunnersuutigineqarpoq. Tassa assersuutigalugu SIK'p qimatunik aaqqissuussanut, isumaqatigiissutit malillugit qimatunik aaqqissuussanut, nammineq piumassutsimik qimatunut aaqqissuussanut aammalu peqqussummik qimatunut aaqqissuussanut atuuppoq.

Aaqqissuutinut kalaallit aningaaseriviini qimatulivinnulluunniit ileqqaangarineqarsimasut tigussatillugit, ikisineq ilanngaaserneqartarput aningaasallu tigunerini 42-45 akornini akileraaruserneqartarlutik. Tassa qimatunut aaqqissuutigineqartuni akileraarut 42-45 akorniniittoq akilerneqareertarpoq. Iluanaarutillu qimatunut aaqqissuussinernit iluanaarutigineqartut immikkut qaavisigut 15,6 pocentimik akileraarummik akiliuteqartalernissaq massakkut nutaajuvoq. Tassa aningaaserivinni qimatunut aaqqissuutinut qimatunullu ingerlatseqatigiiffinni katillugu 53 procentit missaani akileraarusiineruvoq.

Naalakkersuisut innuttaasunut utoqqalinissamut ileqqaangaqqusillutik kajumissaaruteqarnerat saniatigullu akileraarusiinerit 53 procentimut qaffaaniarnerat tupinnarpoq. Qimatunillu aaqqissuussinissaq kajuminnarnerulersinngilaat.

Aktianut obligationinullu akileraarut nutaat

Taamatuttaaq Inatsisartuni ilaasortat inatsissatut siunnersuut aktiani iluanaarutigineqartut, piginneqataassutsini obligationitigullu iluanaarutit akileraaruserneqarnissaat taamatuttaaq suliaraat. Inatsisissatut siunnersuut Danmarkimi akileraartarnermut maleruaqqusaq paasiuminaatsoq issuangaavoq.

Aktianik iluanaarutit tamarmik , niuffaffinni aktiatut allattugaappata allattugaanngippatalunniit, nunani allani aktiaatit obligationilluunniit akileraaruserneqassapput.

Aktiat avataasigut (ingerlatseqatigiiffiup sinneqartoorutai aaqq.) isertitarineqarsimasut selskabsskatikkut 32 procentinik akileraaruseriigaapput. Naalakkersuisut massakkut kissaatigaat aktiani alliartussutaasoq (selskabsskatikkut 32 procentimik akileraarnerup kingorna) 16-45 procentit akornini aktiat aningaasaliiffigisimasat suuneri apeqqutaatillugit akileraarusersuinissaq.

Tamanna assersuutigalugu imaappoq, Grønlandsbankenimi aktiaatillit alliartorneq qaavisigut immikkut 42-45 procentit akornini akileraaruserneqarnissaat. Tassa Grønlandsbankenimi aktiaatillit 100 koruuninik sinneqartooruteqartut 40 koruunit ataallugit iluanaaruteqartalissapput akileraartarnermummi aqutsisoqarfiup 60 koruunit sinnerlugit pisassammagit. Tamanna nunarsuarmi aktianik akileraarutini qaffarsinnerpaavoq. Immikkullu ileqqaangaqarnissamik najukkamiluunniit suliffeqarfinnut aningaasaliinissamik kajuminnartoqanngilaq.

Aktianut akileraarusiineq nutaaq ingerlatseqatigiiffinnut (namminersortut) allattorneqarsimanngitsunut aamma atuutissaaq. Imaalissaarlu sinneqartoorutit ilaat ingerlatseqatigiiffimmi aningaasaliissutinut nutaanut atungassat ingerlanerfimmiluunniit sillimatitut uninngatitat, isertitarineqartunit aningaasarsiatut iluanaarutilluunniit pissarsiarineqartartunit qaffasinnerusumik akileraaruserneqartalissapput.

Taamaammat ingerlatseqatigiiffiit arlallit sinneqartoorutinik aningaasaliissutissanut ingerlanerluffimmiluunniit atugassiatut uninngatitaqarnissaat ilimanaateqanngilaq. Taamaammat naatorsuutigisaqariaqarput aningaasaliinerit ikinnerulernissaat ingerlanerluffimmilu akiliisinnaajunnaartut amerlanerulernissaat.

Nunatta karsia qanoq iluanaaruteqassava

Aktianut akileraarusiinerit Nunap karsiata qanoq iluanaarutigisinnaaneraa, Naalakkersuisut nammineq ilimagisinnaasamik misissuisimanngillat. Taamaattoq Naalakkersuisut neriuutigaat 15-20 millioninik iluanaaruteqarfiginissaa. Tamannalu niuffaffinni ineriartornerit (massakkutut qaffasissuseqartumik taamaammallu ukiup tulliani qaffannissaa ilimanarani), qaqugukkullu inuussutissarsiuuteqarnermik piginneqatigiinnik paarlaaqatigiittoqartarnera apeqqutaasorujussuuvoq. Taammaammat ukiuni siullerni 10-ni 15-ninilluunniit nunap karsia iluanaaruteqassanersoq qularnarluinnarpoq.

Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmut it-systemimik nutaamik aningaasartuuteqarnissaq naatsorsuutigineqartariaqarpoq, tassani nammineerluni nalunaarsuinerit akileraarutinik sulianik misissuinernut, kingornalu eqqartuussivinni suliaqarnernut. Tassa iluanaarutissat annikitsuararsuusinnaapput ajornerpaassappalluunniit iluanaaruteqarfiusinnaanani.

Inatsisartuni ilaasortat inatsisissatut siunnersuutinut aalajanginnginnerminni eqqarsarluarnissaat neriuutigisariaqarput.

Vi må håbe, at politikerne i Inatsisartut tænker sig gevaldigt om, inden de tager den endelige afstemning om lovforslagene.

Per Laugesen aviisimi allaatigisami, tallimanngornermi Sermitsiami saqqummertussami, inatsisit taakku marluk qanoq sunniuteqarnissaat itisilernerullugu nassuiaateqarumaarpoq.

Powered by Labrador CMS