Aki-Mathildap politiit angallataat attatiinnarusukkai
Aki-Mathilda Dam-Høeghip angallatit Sisaat umiatsianik mikinerusunik sukkanerusunillu taarserniarneqarnerat mianersoqqutigaa
Politiit angallataannit sisamaasunit pingasut umiatsianik mikinerusunik sukkanerusunillu taarserneqarnissaannik pilersaaruteqarneq Siumut sinnerlugu folketingimi ilaasortamit Aka-Mathilda Dam-Høeghimit isornartorsiorneqarpoq.
- Upalungaarsimasut sukkasuumik angalasinnaasut kissaatigineqarnerat tusarluarnaraluartoq, inuup inuuneranik naleqarsinnaavoq, Aki-Mathilda aappaagumut aningaasanut inatsisissap oqaluuserineqarnerani oqarpoq. Taassuma politiit angallataasa pigiinnarneqarnissaat piumasaraa.
Politiit angallataat Sisaat 11-12 knobimik sukkassusilimmik angalasinnaasut, angallatissat sukkasuuliat 40 knobersorlutik ingerlasinnaapput. Tallimanik angallatisinermi aamma politiit angallataat Aasianni Tasiilamilu ullumikkut angallateqanngitsuni inissisimaffeqalissapput. Politimesterip Bjørn Tegner Bayip pilersaarutinik saqqummiussinermi erseqqissaatigaa sipaarniartoqalinngitsoq.
Aki-Mathilda Dam-Høeghili (S) oqarpoq, politiit angallataanni inuttaasut oqaloqatigisimallugit, innersuussutigaalu inuttaasut mikinernik angallateqalernermi isumannaallisaanermut tunngasunik ernumassuteqartut.
- Angallatimmi mikinerusut issittup imartaa peqqarniissinnaaqisoq angalaffigisinnaanavianngilaat, silarluttumilu taakku ilarpassui nunamut qaqinneqartariaqartassapput – silarluttumi inuit annaanneqarnissamut pisariaqartitsineranni. Sisaat sukkavallaanngikkaluarput, imarli sikoqaraluaqisoq anorersuarluunniit atuukkaluartoq ikiuukkiartornissamut atorluarneqarsinnaapput.