Aaqqissuisuuneq innersuussivoq: Utoqqaat pillugit annilaammisaarnartoq

Kalaallit Nunaata siunissami inissisimanissaanik aarlerinartumik misissueqqissaarluta, 2021 aallartipparput, siunissarmi ataasiinnarmik siunnerfeqarpoq: Utoqqaliartuinnassasugut. Siunissamut siulittuinermi aamma oqaluttuaq allanngortinneqarpoq: Utoqqaat Danmarkimut nuukkusunngillat!

Utoqqarpassuit siunissami sumi najugaqassappat?

Kalaallit Nunaat siunissami utoqqaqarnerujussuanngussaaq.

Tamanna pissusissamisoortumik pitsaasumik ineriartorneruvoq, tassami angutit arnallu amerlanerusut peqqinnerulermata sivisunerusumillu inuusalerlutik. Tamannali nunap karsianut akisussaaq. Sutigut tamatigungajak.

Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfimmit nalunaarusiami nutaami 87-inik quppernilimmi "2020-mi Utoqqarnut tunngasuni inissiaatit pillugit killiffik"-mi suliassat ilungersunartut angisuut siunissami takkussuuttussat taakkartorneqarput. Taassuma ilaani allaannginnami annilaammisaarnartuliamik atuarluni. Ingammik inuiaqatigiit aningaasaqarniarnerat isiginiaraanni.

Ukiut tulliit qulit ingerlaneranni innuttaasut amerliartornissaannik siunissamut naatsorsukkat Naatsorsueqqissaartarfimmeersut takutippaat, innuttaasut 65-it sinnerlugit ukiullit 1.800-nik amerleriarumaartut.

Aaqqissuisuuneq innersuussivoq:

Allaaserisaq una aviisimit AG-mit tigusaavoq, aaqqissuisuunermit Christian Schulttz Lorentzenmit toqqarneqarluni.

Taamaalillutit nittartakkami atuartartutut aviisimi allaaserisamik, nalinginnaasumik aningaasanik akeqartartumik atuarsinnaallutit. Neriuppugut allaaserisaq aviisit allaanerunerannik aamma tusagassiutini akeqanngitsuni issuakkatut nutaarsiassaannaannginnerannik takutitsiumaartoq. Aviisit pitsaassusaat annertooq itisiliinernit aamma tunuliaqutinik aamma minnerunngitsumik inuit pillugit allaaserilluakkanik pissuteqarput.

Neriuppugut misiliummik pisartagaqalernissannut isumassarsiorfigisinnaagit, taamaalillutik inuiaqatigiit ineriartornerannut malinnaalluarsinnaanerussagavit.

Aviisimut neqeroorummik pissarsigit – 38 39 40 sianerfigiuk imaluunniit mail adm@sermitsiaq.gl allaffigalugu

Tamanna 38 procentiuvoq.

Tassanngaanniilli amerliartupiluuginnassallutik.

Siunissamut naatsorsukkat naapertorlugit, nalunaarusiami qanoq inissisimasoqarneranik issuaaffiusumi innuttaasut 65-it sinnerlugit ukiullit 2035-mi amerlanerpaassapput – ukiut 14-it qaangiuppata – inuit 9.000-it missaanniissallutik. Taama ukiullit ullutsinni 5.000-it missaanniipput, tassa amerleriaataat 85 procentiussallutik; marloriaatinngungajassallutik.

- 2035-mit ukiunilu tulliuttuni amerlassusaat aalaakkaanerulissapput. 75-init amerlanerusunik ukiullit amerlassusaasa aalaakkaanerulernissaasa tungaanut, tassa 2044-p tungaanut amerliartuinnassasut, nalunaarusiami eqikkaasoqarpoq, tamatumunngalu atatillugu aamma erseqqissarneqarluni kisitsisit nalorninartoqarsinnaammata, tamatigummi taama pisoqartarmat missingersuusiortut siunissamut ungasinnerusumut naatsorsuusioraangata.

Milliardinik ataatsimik marlunnilluunniit amerlassusillit

Utoqqaat amerliartuinnarnissaat nutaarsiassaanngilaq. Aningaasarsiornermimmi ilisimasallit ukiorpassuarni tamanna tikkuartortarpaat. Ineriartorneq tamanna immikkut ilisimasallit taavaat aningaasarsiornikkut ajutuunngersaaneq, tamatumanili – immaqa misigissuseqanngitsumik – pissutsit oqaatiginiarneqartut tassaapput innuttaasut amerliartuinnartut pilersuisunit ikiliartuinnartunit pilersorneqartariaqarnerat.

Assigiissitsineq paasiuminartuuvoq:

Isertinneqartartut ikinnerulissapput aningaasartuutillu amerlanerulerlutik.

Maannali Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfimmit qanoq inissisimasoqarnera pillugu nalunaarusiami nutaartaavoq, suliassap ilungersunartorujussuup qanoq ililluni isumagineqarnissaa, tassa utoqqaat utoqqarnut naleqquttunik inissaqartinneqarnissaat qanoq aaqqiivigineqassanersoq immikkuualuttut ilanngullugit takusassiarineqarmat.

Siunissami pisussatut takorluukkat pingasut sulinermi aallaavigineqarput, tassa ukiuni tulliuttuni qulini utoqqarnut inissianut qanoq amerlatigisunik aningaasaliisoqassanersoq pineqarluni. Taakkulu assigiinngitsorujussuupput.

Siunissamut takorluukkani sipaarniarfiunerpaajusussami naatsorsuutigineqarpoq pineqartumut 2030-p tungaanut 200 millionit koruuninik aningaasaliisoqassasoq.

Aaqqiinertullu akisunerpaasussami pineqarput 1,9 milliardit koruunit – tassa ukiumut 200 millionit koruuningajaat.

– Siumulli pisussatut takorluukkani piviusorsiornerpaaq taakku akunneranniippoq, 1,1 milliardit koruuninik aningaasartalik, inissianik 750-inik pisariaqartitsiviusussaq, Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfimmit taama oqartoqarpoq.

Ingerlatsivik taanna maanna tatineqareeqaaq, aserfallatsaaliinissamut kinguaattoornerujussuit patsisigalugit.

- Misissuinerup takutippaa kinguaattoorutit katillugit 30 millionit koruuniusut aamma ukiuni qulini aserfallatsaaliinissamut pisariaqartinneqartut 110 millioniusut ukununnga agguataarsimasut, utoqqaat illui, utoqqarnut ataatsimoorussamik inissiat aamma utoqqarnut inissiat, nalunaarusiami taama inerniliisoqarpoq.

Taakku saniatigut utoqqarnut inissiat aaqqissuuteqqinneqassappata, taamaalilluni innuttaasoq kaassuartakkanik atuisoq inissiamik atuisinnaassappat, 28 millionit koruuninik amerlanerusunik aningaasaliisoqarnissaanik pisariaqartitsisoqassaaq.

Takorluugaq piviusuunngitsoq

Ukiorpassuarni ilimagisaq nalinginnaasoq tassaasimavoq, ajornartorsiutip ilarujussua nammineerluni aaqqikkumaartoq, tamatumani pissutigalugu utoqqalinersiutillit ilarpassui, utoqqalinerminni atugarissaarnerullutik qularnaannerusumillu inuujumallutik Danmarkimut nunasinissartik toqqartassammassuk.

Taamaattorli ”aaqqiissutissatut periuseq” taanna takorluugaannaavoq piviusuunngitsoq.

Tassami Danmarkimut qimarrannissarsuarmik takorluugaq nalunaarusiami erseqqissumik ilumuunnginnerarneqarpoq.

- Utoqqaat Kalaallit Nunaanni inunngorsimasut ikittuinnaat Nunatsinnit nuunnissartik toqqartarpaat. Inuit Kalaallit Nunaannit nuuttartut 65-ileereersimasut agguaqatigiissillugu ukiumut 14-iusarput.

Nunatta avataanut nuuttartut 54-inik ukioqalersimasunit ikiliartulersarput aamma 70-ileereersimasut akornanni nuuttoqanngingajattarluni. Tassa ukiut qulit kingulliit ingerlaneranni Nunatsinni inunngorsimasut 70-it sinnerlugit ukiullit 60-it nunanut allanut nuussimasut, nalunaarusiami allassimavoq, imalu erseqqissumik nangilluni oqartoqarluni:

- Utoqqarpassuit noorarnerannik takorluugaq, tassa utoqqaat Danmarkimi aningaasarissaarnerunissartik (utoqqalinersiat amerlanerusut inuuniarnikkullu aningaasartuutit appasinnerusut) Danmarkimilu peqqissutsikkut pitsaanerusumik isumaginninneq pissutigalugit amerlasuut nuuttarnerannik oqartarneq eqqortuunngilaq.

Akiligassat katillugit

Immikkut ilisimasallit Kalaallit Nunaata siunissaanut qiviarneranni tikinneqartut aamma ilagaat utoqqarnik isumaginninnermi tamakkiisumik aningaasartuutit qanoq pinissaannik nalilersuinerit.

Naatsorsuinermili peqqissutsimut aningaasartuutit amerleriarnerat isiginiarneqanngilaq, tamatumunnga ilanngullugit napparsimmavinnut unitsitaasarnerit amerlanerulernerat, missingersuinernili utoqqaat amerlanerusut utoqqalinersiuteqalernissaat ilanngullugit naatsorsorneqarsimallutik.

Naatsorsuineq tamanna aamma annilaammisaarnartuuvoq:

- Ataatsimut isigalugu utoqqalinersianut aamma utoqqaat illuinut, utoqqarnut inissianut aamma utoqqaat ataatsimoorussamik ineqarfiinut siumut takorluukkatut naatsorsuinerni 2017-imit 2029-mut 50 procentinik amerleriaateqassapput, nalunaarusiami taama allassimavoq.

Tamakkerlugit inernerat:

Politikerit aningaasarsiornikkut imminut napatilernissamik takorluugaat – ukiumut tamakkiisumik tapiissutit 4 milliardit koruuniusut ilanngunnagit – inuiaqatigiit agguataarnerisa taama ineriartornerannit sakkortuumik ilungersunartorsiortinneqarpoq. Takorluugaq piviusunut ungasissorujussuartut inissisimasoq, nalunaarusiaq atuaraanni takuneqarsinnaavoq.

Pissutsit piviusut tamakku Siumup siulittaasortaavata, Erik Jensenip piffissami aggersumi aamma isiginiartussaavai.

Inissisimaffimmut nalunaarusiami siulequtsiussami isumaginninnermut naalakkersuisoq, Martha Abelsen suliassat ilungersunartut pillugit, tassa utoqqarpassuarnut naleqquttunik inissianik qulakkeerinninnissaq pillugu ima allappoq:

- Ukiuni tulliuttuni utoqqartatsinnut pitsaasumik utoqqalinissamut neqerooruteqarsinnaassagutta allatut eqqarsartalernissarput erseqqilluinnartumik pisariaqartinneqarpoq, utoqqartavummi inuunerminni sivisuumi ilungersorlutik sulinermikkut kinguaariit tulliuttut pitsaanerpaanik atugassaqartitaanissaat ilungersorlutik sulinermikkut anguniarsimammassuk.

Powered by Labrador CMS