Aaqqissuisuuneq innersuussivoq: Unescop nunarsuarmiunut kingornussassanngortitaannut Amerikamiut tapersiisut
USA-p nunaminertat allanngutsaaliukkat takornarianit aningaasarsiorfissatut ineriartortinneqartarnerat immikkut ilisimasaqarfigaa. Nunatsinni Unescop kingornussassanngortitai pingasuupput, taakkulu ineriartortinneqassallutik. Taakku Amerikamiut aallartitaqarfiata aningaasanik tapiiffiginiarpai. Tamanna Amerikamiut nuannarineqalerniarnerminnut sakkortunerulersitsinerannut takussutissaasinnaasoq, ilisimatuup oqaatigaa.
USA-mi nunaminertat allanngutsaaliukkat aningaasatigut isaatitsilluarfiupput. 2018-iinnarmi tamakkununnga takuniaasut 2018-imi 318 millioniusut nunami tassani nunaminertat
allanngutsaaliukkat ilaanut takuniaasut 20 milliardit dollarinik isertitsissutaasimapput. Tamatuma saniatigut Amerikamiut 329.000-it nunani allanngutsaaliukkani akunnittarfinni, neriniartarfinni,
peqqissinartunik sammisaqartitsinernik allanillu sullissinerni sulisorineqarput.
Tamanna immaqa Nunatsinnit ilinniarfigineqalaarsinnaavoq, Unescommi kingornussassanngortitai
pingasuusut, tassa Avannaata Kommunianiittoq, Qeqqata Kommunianiittoq aamma Kommune
Kujallermiittoq siunissami takornariarfissuanngornissaminnut inissinnialeruttormata.
Ilulissat eqqaaniittoq Kangia siulliulluni Unescomit 2004-mi kingornussassanngortinneqarpoq, kangerlullu ullutsinni takornariarpaalunnit ornigarneqalereerluni, tamannalu sakkortusarneqassalluni Kangiata
Illorsuassaa 2022-mi ammarneqariarpat.
Kujataani qallunaatsiaqarfiusimasut 2017-imi nunarsuarmiunut kingornussassatut ilanngunneqarput, taavalu Aasivissuit – Nipisat kingulliullutik nunarsuarmiunut 2018-imi kingornussassanngortinneqarlutik. Nunap ilaa tamanna annertoorujussuuvoq Qeqqata Kommuniani sermersuarmit Ikersuarmut Davisimut annertussuseqarami.
Kommune Kujallermi kingornutassiaqarfinnik aqutsisup Alibak Hardip Danmarkimi katersugaasivissuaq suleqatigalugu allagartalersuinissamut allattukkanik titartakkanillu
suliaqaleruttorpoq, taakkulu immikkoortuni tallimaasuni, piffissani assigiinngitsuni marluusuni nunalerinermik ingerlatsiviusunut tunngassuteqassallutik – qallunaatsiaat nalaanut aamma
ullutsinnut.
Taakku tamarmik pilerseqqinneqarsimapput illukutullu allanngutsaaliugaallutik, aammali atorsinnaasutut nunaqarfiullutik nunalerinermillu ingerlatsiviullutik. Kommune Kujalliup
titartaasartoq Nuka Godtfredsen aamma suleqatigilersimavaa, taassumalu qallunaatsiaat nalaanneersut, qallunaatsiaat tamaaniikkunnaarnerat aamma Inuit tamaani nunaqalernerat
titartassavai.
Qitiusumik paasissutissiisarfiit Qassiarsummiittoq, Igalikumiittoq aamma Tasikuluulimmiittoq maanna pilersinneqaleruttorput. Takornariat taakkunani siunissami nunap
assinginik aamma nunalerinerup piffissap ingerlanerani oqaluttuassartaanik pissarsisinnaassallutik aamma ilaatigut meeqqanik atuartitsisinnaanissaq periarfissaqassaaq.
Kommunip sulisuisa angalanerat akileraat
Alibak Hardip Amerikamiut aallartitaqarfianit ajunngisaarnerujussuaq maluginiarpaa, Unescop kingornussassanngortitaanik ineriartortitsinissamik suliaqarnermut tapersersuerusummata.
Kingullertut aallartitaqarfiup Alibak Hardip takornariartitsinermut ataatsimeersuarnermi peqaataanissaa akileeqataaffigisimavaa.
- Aallartitaqarfimmi sulisut Kommune Kujallermut arlaleriarlutik tikeraartarput aamma akuttunngitsumik allaffigeqatigiittarpugut. Sulinitta ilaa akileeqataaffigisinnaappassuk peqataatinnissaat pingaaruteqarpoq. Amerikamiut tapersersuinerat manna tikillugu uatsinnut iluaqutaasimavoq, Alibak Hard oqarpoq.
Alibak Hardip Sisimiuni takornariartitsineq pillugu ataatsimeersuarnermi 2019-imi novembarip 26-annit 28-annut peqataanissaanut atatillugu aningaasartuutinut apiissuteqarsimalluni,
Amerikamiut aallartitaqarfiata uppernarsarpaa. Ataatsimeersuarneq Destination Arctic Circlemit aaqqissuunneqarpoq.
- Tamanna nungusaataanngitsumik takornariartitsinerup siuarsarnissaanut anguniagaqarnermut atatillugu pivoq, nunani issittumiittuni avatangiisit kulturikkullu isumalluutit attatiinnarniarlugit, aamma kalaallit-Amerikamiullu suleqatigiinnerisa nukittorsarneqaqqinnissaat anguniarlugu,
Amerikamiut aallartitaqarfiannit oqaaseqartitaq oqarpoq.
Taassuma ilanngullugu ilisimatitsissutigaa, Amerikamiup oqalugiartartup Paige Virenip ataatsimeersuarnermi nungusaataanngitsumik takornariartitsineq aamma tikitassanik ineriartortitsinermut tunngasunik oqalugiariartornera aamma akilersimagitsik.
- Tamanna pivoq USA allallu takornariartitsinermut atatillugu Kalaallit Nunaannik soqutiginnittut, soorlu Alibak Hard aamma Kommune Kujallermi suleqatai suleqatiginiarlugit. Neriuutigineqartoq tassaalluni Unescop kingornussassarititaanut atatillugu isumassarsisitsinissaq, tamatumani Inuit
aamma Europamiut Kujataani oqaluttuarisaanerisa siunissami tammannginnissaat anguniarlugu, Amerikamiut aallartitaqarfiannit taama oqartoqarpoq.
Nuannarineqalerniarnermut takussutissaq
Ulrik Pram Aalborgip Universitetiani Institut for Kultur og Globale Studierimi lektoriuvoq ph.d.-ullunilu. Taassuma naliliinera naapertorlugu Amerikamiut Nunatsinni Unescop kingornussassanngortitaannut soqutiginninnerat Amerikamiut Nunatsinni nuannarineqalerniarnerisa sakkortunerulerneranut takussutissaasoq.
– Ataatsimut isigalugu iliuuseqartarnermut nalinginnaasumut atatillugu aningaasaliiffigineqartut tassaallutik Amerikamiut misilittagaanik saqqummiussinerit, ilaatigut pingaartitanut
pilersaarutinullu atatillugu – matumani pineqarluni nungusaataanngitsumik takornariartitsineq, qularnanngitsumik Amerikamiut politikikkut aalajangersagaanni taperserneqarsinnaasussaq. Qularnanngitsumik assersuutissarpassuarnik nassaartoqarsinnaassaaq, soorlu Danmark nunallu allat nunat tamalaat kattuffiinut atatillugu aammami nunami namminermi – annerusumik nunanut ineriartortunut atatillugu. Illuatungaatigut qularutissaanngitsumik tamanna Amerikamiut
aallartitaqarfiata sakkortunerusumik nuannareqqusaarneranut takussutissaavoq. Kalaallit nungusaataanngitsumik takornariartitsinerat siornatigut USA-mut taama pingaaruteqartigisimagunanngilaq, Ulrik Pram Gad oqarpoq.
Aviisi Sermitsiami, uani pissarsiarisinnaasanni, atuarnerusinnaavutit: