Aaqqissuisuuneq innersuussivoq: Rotterdamimut nuunniaritsi

Rotterdam pitsaanerujussuummat nunatsinnut assartuinerup Aarhusimut nuunneqarnera sianiilliornerujussuuvoq, Morten Jørgen Heilmann isumaqarpoq

Rottedamimi umiarsualivik 42 kilometerinik isorartussuseqarpoq. Quersuit tamarmik immikkut Aalborgimi Aarhusimilu umiarsualivittut angissuseqarput annerullutilluunniit.

Tukuma Arctica juunip 22-ani nalunaaqutaq 21.00 Aalborgimi Grønlandshavnimit aallarpat Kalaallit Nunaannut assartuinermi, 1972-imiilli Jyllandip avannaani umiarsualivimmi aallaaveqarsimasumi, piffissaq atuussimasoq qaangiutissaaq.

Siunissami Aarhus aallaavittut umiarsualiviulissaaq, tassanngaanniillu Royal Arctic Linep Kalaallit Nunaannut assartugassat nassiuttalissavai Islandimi umiarsuaatileqatigiiffik Eimskip qanimut suleqatigalugu. Jyllandip avannaanit nuunnissamik aalajangiineq isornartorsiorneqartarsimavoq, allannguinerit ilaatigut Kalaallit Nunaanni aalisakkanik suliffissuaqarnermut annertuumik sunniuteqassammata, Jyllandip avannaani immikkoortortaqarfeqarluni nunat tamalaat akornanni assartugalerineq, tuniniaaneq avammullu nioqquteqaarneq piorsarneqarsimammata.

Maanna Nuummi Pikkori Sportimik piginnittoq Morten Jørgen Heilmann oqallinnermut aamma akuliuppoq, isumaqarami, Aalborgimi Aarhusimut nuunneq sianiilliornerusoq, umiarsualivik aallaaviusoq Europami umiarsualivissuarnut Hamborgimut imaluunniit suli pitsaanerusumik Rotterdamimut nuunneqaannarsinnaagaluarmat.

Aarhus piffissamik aningaasanillu akeqarpoq

- Uanga nammineq nioqqutissaatikka tamangajalluinnaasa Asiamit imaluunniit USA-mit tikisittarpakka nunallu tamalaat akornanni umiarsuaatileqatigiiffissuit tamarmik Rotterdamiliartarpata tassani umiarsualiviup atornissaa torrallataanerujussuussagaluarpoq. Piffissap assartuinermut atorneqartartup ilaa ullunik qulinik sivisussusilik sipaarneqarsinnaassagaluarpoq Kalaallit Nunaannilu nioqqutissanik tikisitsisartut 8.000 koruunit missinginik, Rotterdamimit Aarhusimut containerimik nassiussinerup akianik, sipaagaqarsinnaassagaluarlutik, Morten Jørgen Heilmann Sermitsiamut nassuiaavoq.

Aaqqissuisuuneq innersuussivoq:

Allaaserisaq una aviisimit Sermitsiamit tigusaavoq, aaqqissuisuunermit Dorthe Olsenimit toqqarneqarluni.

Taamaalillutit nittartakkami atuartartutut aviisimi allaaserisamik, nalinginnaasumik aningaasanik akeqartartumik atuarsinnaallutit. Neriuppugut allaaserisaq aviisit allaanerunerannik aamma tusagassiutini akeqanngitsuni issuakkatut nutaarsiassaannaannginnerannik takutitsiumaartoq. Aviisit pitsaassusaat annertooq itisiliinernit aamma tunuliaqutinik aamma minnerunngitsumik inuit pillugit allaaserilluakkanik pissuteqarput.

Neriuppugut misiliummik pisartagaqalernissannut isumassarsiorfigisinnaagit, taamaalillutik inuiaqatigiit ineriartornerannut malinnaalluarsinnaanerussagavit.

Aviisimut neqeroorummik pissarsigit – 38 39 40 sianerfigiuk imaluunniit mail adm@sermitsiaq.gl allaffigalugu

Asiami USA-miluunniit arlaannaalluunniit Danmarkimut toqqaannartumik angallasserusunngilaq. Nunammi tamalaat akornannit isigalugu niuerfik mikisuararsuuvoq - Kalaallit Nunaallu suli mikinerulluni. Kalaallit Nunaannut iluaqutissat eqqarsaatigissagaluarutsigit Danmarkimullu iluaqutissat eqqarsaatiginagit, taava Aarhus aaqqiissutissaanngilaq.

- Naatsumik oqaatigalugu piffissap aningaasanik naleqarnera pineqarpoq – aamma Kalaallit Nunaannut assartuineq Rotterdamimit aallaaveqassagaluarpat tamanna sukkanerujussuullunilu naammassisaqarfiulluarnerpaassagaluarpoq. Nioqqutissallu Asiameersut USA-meersullu kisimik pineqanngillat.

- Rotterdam Europami inuussutissanik suliffissuaqarnerup sanaartugassanillu tunisassiortut ilarpassuinut sanilliulluni qitiusumiippoq. Tunisassiarpassuit Europami suliffissuarni Frankrigimi, Tysklandimi Polenimilu inissisimaffeqartuni tunisassiarineqartarput – tamatumunngalu atatillugu minnerunngitsumik naatitarpassuit nutaat, Hollandiminnginnaanneersuusut (Nederlandene, aaqq).

- Nunat tamalaat akornanni inuussutissalerinermik suliffeqarfiit ilarpassuisa nioqqutissiatik Europap qeqqani tunisassiarisarpaat – Danmarkimiinngitsoq. Taamaattumik Aarhus aqqusaarlugu assartuineq uiarterinerinnaavoq, Kalaallit Nunaanni inuussutissat akiini qaffasippallaareersunik akitsorsaataaginnartoq.

Reykjavik aaqqiissutissaanngilaq

- Uanga nammineq atisanik timersuutinik atisanillu USA-mit tikisitsisarnera sooruna Reykjavik aqqusaarlugu tikisinneqarsinnaapput, taannalu maanna sapaatip-akunneranut ataasiarluni tikinneqartalissaaq Tukuma Arctica, Bruarfoss aamma Dettifoss Islandimi illoqarfiit pingaarnersaat Kalaallit Nunaaliariartornerminni aqqusaartarmassuk, kisianni Royal Arctic Linep akigititai pissutigalugu tamanna maannakkut soqutiginaateqanngilaq, containerimik Islandimit Kalaallit Nunaannut nassiussinerup Danmarkimit nassiussineq akeqatigimmagu.

- Maani Kalaallit Nunaannit isigalugu qularinngilluinnarpara Royal Arctic Line Aarhusimut taarsiullugu Rotterdamimut nuukkaluarpat tamanna inuiaqatigiinnut innuttaasunullu iluaqutaassasoq. Tassami nunat tamalaat akornanni assartuinermi aqqutit Rotterdamimi naapittarput – tamannalu Europami nunat tamalaat akornanni assartugalerinermi aaqqissuussaanerup qiterpiaraa, Morten Jørgen Heilmann isumaqarpoq.

Rotterdamimi umiarsualivissuaq

Rotterdam umiarsualivik Aalborgimut Aarhusimullu sanilliutissagaanni annertoorujussuuvoq.

- Rotterdam Havn isuaniit isuanut 42 kilometerit sinnerlugit isorartussuseqarpoq 120 kvadratkilometerinillu annertussuseqarluni. Umiarsualivimmi suliffeqarfiit 3.000-inik amerlassuseqarput, taakkualu 385.000-inik sulisoqarput, pisortaq Martijn Coopman Sermitsiamut nassuiaavoq.

TEU-mut naatsorsoraanni 2019-imi katillugit TEU 14,8 millionit umiarsualivikkoorsimapput. Tamatumunnga sanilliullugu assersuutigalugu Tukuma Arctica 2150 TEU-nik usisinnaassuseqarpoq. TEU-p ataatsip containeri isikkanik 20-nik takissusilik taamaaqatigaa.

- Kisianni assartukkat 32 procentiinnaat Rotterdamikkoortut containeriupput. Sinneri bulkiupput – tassa aalajangigaanngillat minnerunngitsumillu ikummatissaallutik, umiarsualivimmi assartukkat 45 procentii tassaammata uulia ikummatissarlu, Martijn Coopman nassuiaavoq.

- Rotterdamimi umiarsualivik siusinnerusukkut (1962-imit 2004-mut, aaqq.) nunarsuarmi umiarsualiviit annersaraat, ullumikkulli Shanghaimi Kinamilu umiarsualivinnit allanit qaangerneqarsimaluni, taamaattumillu nunarsuarmi umiarsualiviit annersaasa qulissaralugu. Kisianni Europami umiarsualivinni suli annerpaajuvugut, ukiumoortumik umiarsuarnit imarpikkoortoortatinit 30.000-init tikinneqartartoq.

Rotterdam kuussuit Rhinenip aamma Meusep Atlantikumut kuuffiisa akuiniippoq. Taamaattumik Europami assartugalerinermi tamarmiusumi aamma qitiusumik inissisimaffeqarpoq ukiumoortumillu angallatinit kuussuakkoorutinit 100.000-init, Rhinen sinerlugu Tysklandimi illoqarfissuit ilaatigut Duisburgip, Kölnip aamma Karlsruhep pilersorneqarnerinik isumaginnittunit tikinneqartarluni.

Amerikamiunit aalajangerneqartoq

- Sumiiffimmi umiarsualiveqartuaannarsimavoq, kisianni siuariartorneq pingaaruteqarnerujussuarlu aatsaat Sorsunnersuup Kingulliup kingorna aallartissimapput. Amerikamiut ernummatigisimavaat Tyskland alliartoqqilissasoq – taamaattumillu aalajangersimallutik, Tysklandimut pilersuutit Rotterdamikkoortassasut, Nederlandit sorsunnerup nalaani iligiinnik illersuisuusimammata, Martijn Coopman nassuiaavoq.

- Kuussuit akuini Nordsømut qanittumiittuni inissisimaffeqarneq ajornartorsiutitaqanngitsuunngilaq. Taamaattumik immap tungaanut ikerasaliaq 42 kilometerinik takissusilik sananeqarsimavoq – taannalu sinerlugu umiarsualivik ullumikkut inissisimaffeqarpoq. Umiarsualiveqarfiup ilarujussuaq immap qaavanit atsinnerusumiippoq – taamaattumik avannaq kippasimmik anorersuartillugu ulerujussuarsimatillugulu aarlerinartorsiortarluni. Taamaattumik umiarsualivik isaaffissuarnik angisuunik marlunnik, immamik Nordsømeersumik mattussisinnaasunik, illersorneqarpoq.

- Isaaffissuit taakkua marluk Eiffeltårnet angeqqatigaat. Ukiumut ataasiarluni imaluunniit ukioq allortarlugu isaarissap matuneqarnissaa pisariaqalersarpoq.

Rotterdam sorsunnersuup nalaani sequmilluinnarneqarsimavoq, tyskimmi umiarsualiviup pingaarutilimmik inissisimaffia aamma ilisimaarisimavaat. Holland tyskinit maajip 10-ani 1940-mit tiguarneqarpoq. Hollandimi naalakkersuisut tunniutiinnartinniarlugit tyskit Rotterdam qaartartunik maajip 14-iani qaartartunik nakkaatitsivigersuataarpaat, tamatumanilu illoqarfiup qeqqa oqaluttuarisaanermut pingaarutilik sequminneqarluni inuillu 800-nit amerlanerit toqutaallutik, inuillu 80.000-it missaanniittut angerlarsimaffeerullutik.

Sorsunnersuup kingorna Rotterdam sanaqqinneqarpoq ullumikkullu illunik ilusilersuleriaatsip nutaaliaasup illorsuillu igalaaminiusut portusuut illoqarfimmi malunnaataalluarlutik. Rotterdam illoqarfittamini, Haagi peqatigalugu sananeqarsimasumi, 700.000-ingajannik innuttaqarpoq. Illoqarfiit pingaarnersaat Amsterdam akunnerup ataatsip iluani qimuttuitsunik tikinneqarsinnaavoq.

Port of Rotterdam, Rotterdamimi umiarsualiviup pisortatigoortumik taaguutaa, aktianik ingerlatseqatigiiffimmit pigineqarpoq, tamatumanilu Nederlandimi aningaasaqarnermut ministereqarfik 30 procentinik Rotterdam kommunelu 70 procentinik piginnittuullutik.

Morten Jørgen Heilmann Nuummi timersuutaarniarfimmik Pikkori Sportimik tunngaviliisuullunilu piginnittuuvoq, pisiniarfillu Kalaallit Nunaanni e-handelimik annertuumik aamma ingerlataqarluni. 2021-mi 13 millioner koruunit missinginik kaaviiaartitaqarsimalluni ingerlatsinermilu akileraarutit ilanngaatigereerlugit 1,5 millioner koruuninik sinneqartooruteqarsimalluni Pikkori Sport Kalaallit Nunaanni timersuutinik sunngiffimmilu atortunik niuerfimmi ingerlatsisut annertuut ilagilluinnarpaat. Morten Jørgen Heilmann Nuuk Handelsstandsforeningimut aamma siulittaasuuvoq, erseqqissaallunilu allaaserisamut matumunnga atatillugu inuinnartut oqaaseqarluni.

Powered by Labrador CMS