Aaqqissuisuuneq innersuussivoq: Pupiusaaqalernissamut aqqut eqqumiitsoq

Hans Jørgen Dinesen inuunermini arlalippassuarnik suliffeqarsimavoq, tassunga ilanngullugit kilisaammi inuttaaneq, portøritut aamma sulisartutut suliffeqarneq. Maannakkut atorfigilikkani atorfigisariaqartutut misigisaqarfigaa. Sapaatip-akunneranni kingullermi Nuummi qallunaanut palasiusussatut ivertinneqarpoq.

Hans Jørgen Dinesenip ukiorpassuit atorsimavai palasitut sulinissani tulluartuunersoq paasiniarlugu, maannalu inuunermini suliassani suussanersoq paasisimallugu.

Hans Jørgen Dinesen ilakkuminartuullunilu qiimasuuvoq. Inuunermini taamaattuunini amerlasoorpassuartigut iluaqutigisarsimavaa. Meeraalluni inersimasutut pisariaqalerluni misigisimavaa. Maanna visitkortimini allassimasuutigilerpaa palasiunini. Atorfik tamanna qamuuna piginnaaneqarnissamik pisariaqartitsivoq, tamatuminngalu piginnaaneqarnera malunnarluarpoq.

Ukiut tusintilikkuutaat nikinneranni paasivaa, nammineq anersaakkut piginnaaneqarnini palasitut atorfeqarnissaminut tulluartuusoq. Tamatuma paasinissaata tungaanut ilisimanngilluinnarpaa qanoq suliaqarnissani, palasinngornissaminilli takorluugaqalerami STI aqqusaartariaqarsimavaa GU-mut ingerlaqqinnissani paasiniarlugu, meeqqat atuarfianni atuarnermini karakterimi pissarsiarinissaat ajornaatsuunngimmat. Paasivaalu GU-mut ingerlaqqissinnaalluni.

GU naammassivaa, 2016-imilu universitetimi teologi ilinniagarilerlugu. Sapaatip-akunneranni kingullermi nunatsinni illoqarfiit pingaarnersaanni qallunaatut naalagiartarnernik isumaginnittartussanngorluni palasitut ivertinneqarpoq,.

- Arlaannik angusaqarusukkuit, taava piffissaq mianerisaruk, aalajangersimarpasilluni oqarpoq.

Aaqqissuisuuneq innersuussivoq

Allaaserisaq una aviisimit AG-mit tigusaavoq, aaqqissuisuunermit Christian Schultz-Lorentzenimit toqqarneqarluni.

Taamaalillutit nittartakkami atuartartutut aviisimi allaaserisamik, nalinginnaasumik aningaasanik akeqartartumik atuarsinnaallutit. Neriuppugut allaaserisaq aviisit allaanerunerannik aamma tusagassiutini akeqanngitsuni issuakkatut nutaarsiassaannaannginnerannik takutitsiumaartoq. Aviisit pitsaassusaat annertooq itisiliinernit aamma tunuliaqutinik aamma minnerunngitsumik inuit pillugit allaaserilluakkanik pissuteqarput.

Neriuppugut misiliummik pisartagaqalernissannut isumassarsiorfigisinnaagit, taamaalillutik inuiaqatigiit ineriartornerannut malinnaalluarsinnaanerussagavit.

Aviisimut neqeroorummik pissarsigit – 38 39 40 sianerfigiuk imaluunniit mail adm@sermitsiaq.gl allaffigalugu

Hans Jørgenip kristumiussutsip asanninnermik oqariartuutaa ingerlateqqikkusuppaa, taamatut uagut inuiaqatigiit kinaassutsitsinnik paasinninniassagatta paasillugulu anersaakkut sunarpiaq amigaatigineripput. Tamannalu tassa qitiutikkusutaa.

- Tullitsinnut asanninneq. Isumassuineq. Napparsimmaviit. Ilinniagaqarneq. Arnat pisinnaatitaaffii. Suiaassuseqatiminnik katititsisarnermut pisinnaatitaaffiit, oqarpoq.

58-inik ukiulik Hans Jørgen Dinesen unnukkut apersorneqarnissami tungaanut ulapissimavoq, taamaammat Hans Egedep Oqaluffiani naapippugut naalagiartarfimmilu apersuineq ingerlallugu, tamaani sapaammi apersortittoqarnissaanut piareersaasoqareersimasumi. Issiavinni naneruuserfiit naasunik kusassarneqarsimapput, illuatungaani aappalaartunik qaamasunik illuatungaanilu tungujortunik qaamasunik.

Isumalioqqissaarneq tunngavigalugu eqqarsaatersorneq

Hans Jørgenip nalunngilluinnarpaa inuiaqatigiinni sumi inunngorsimaneq pillugu oqallinneq mianernartuusoq, kisianni anersaakkut inuuneqarneq pitsaanerulersittariaqarpoq, apeqqutaatinnagu sumi inunngorsimasuuneq, Hans Jørgenip tamanna qularutiginngivippaa.

- Anersaakkut inuuneqarnissaq puigortarparput. Soorlumi tamanna oqaluusereqqusaanngitsoq. Timikkut aamma suliatigut siuarsinnaavugut, kisianni anersaakkut inuuneqarneq tunuarsimaarfigaarput, taama isumaqarpoq.

Hans Jørgen nammineq inuunermini anersaamut tunngasumik soqutigisaqartuaannartuusimavoq.

- Selma Lagerlöfip Jesusip meeraanera pillugu oqaluttuai nuannariuaannarpakka. Oqaluttuat taamaittut atuassallugit tusarnaassallugillu nuannarisaraara. Biibilimi allassimasut itisuumik eqqarsaatigeruusaartarnissaat aammattaaq nuannarisaraara, oqarpoq assersuutitullu taallugit qatanngutigiit Abel aamma Kain.

- Inuit siulliit, taava qatanngutini toquppaa illoqarfissuarmullu qimaalluni, taanna illoqarfissuaq suminngaanneerpa, peqqusiileqerpaluttumik quianartumik nipeqarluni oqarpoq.

- Tamanna kukkunerusimassaaq, siullerpaamik atuaramiuk taamatut eqqarsarpoq, kisianni tassa taamatut ittut atuarnissaat nuannarisaraa.

- Atuagassat eqqarsarnartut, filosofii, teologii, oqarpoq, ilanngullugulu eqqaallugu nammineq meeraanermini atuarnissaq ajornartittarsimanerarlugu, kisiannili Kim aamma Jan pillugit atuakkiat ilungersorluni atuarniartarsimallugit.

Biibili pillugu ilumoortoq inuit ilaannut ima sakkortutigisarpoq teologiimik ilinniarnerminnit soraartarlutik.

- Iivangkiiliu Lukarsip allagaa soorlu assersuutigalugu ukiumi 120-mi allagaavoq, Lukasip Romami issialluni grækerisut allammagau. Ukiuni 120-ni pisorpassuaqarsinnaavoq. Lukasip Jesusi naapinngisaannarsimavaa. Tamanna piviusuuvoq, arlallillu unittarput tamanna paasigaangamikku, kisianni aammattaaq arlallit isumarpiaa paasisarpaat ingerlaqqikkusuttarlutillu, Hans Jørgen oqarpoq.

Naasoq

Hans Jørgen Dinesen maajip ulluisa 26-anni 1964-imi Nuummi inunngorpoq.

- Ulloq maajip ulluisa 26-at 1968 puigunngisaannarpara. Sisamanik ukioqalerpunga. Blok E-mi Ceresvejimiittumi najugaqarpugut. Jørgensen og Nystrupimeersoq Juliane iserpoq torsuusamilu anaanannut arlaannik oqarluni, taamaalilluni anaanama qullini allarterpai, kingornalu festerujussuartoqarluni. Tassa kunngissaq inunngormat. Ukioq taanna nalliunnera puigunngisaannarpara, uagutsinni angerlarsimaffinnguatsinni festertoqarmat, Hans Jørgen qungujorujussuarluni oqarpoq.

Meeraanini anaananilu Nikoline Petersen toqqissisimasutut oqaluttuarai. Angutaa qallunaaq sulisartoq Hermut Dinesen Danmarkimut uterpoq Hans Jørgen tallimanik ukioqartoq, kingornatigullu Hans Jørgenip angunni attaveqarfigisimanagu.

- Tupinnaqaaq ilisarisimanngisaq taama ujariatsinartigimmat, oqarpoq erseqqissarluguli tamanna unnuakkut eqeersoorutigisarnagu.

- Pisoq pereerpoq. Inuuneq ingerlaqqippoq.

Taamaattorli ilaquttami Fynimeersut ilaannut attaveqartarpoq, ataatsimooraangamillu nipi sumiorpalussuseq oqaloqatigiinnerminni atortagartik illaatigalugu.

Nuannersumilli eqqarsaatigisarpaa inunngorami angunni pillugu oqaluttuaq.

- Ataataga eqqaamanngilara, kisianni tuppallersaatigisaqaara inuunermini ullut nuannernerpaat atugarisimasai tassaammata uanga napparsimavissuarmi nutaami inunngorama. Isigalunga aperisimavoq ”sunaana naasunnguaq?”, Hans Jørgen oqaluttuarpoq.

Kisimiilluni meeraanermi alutornarluinnartumik juullisiorneq

Hans Jørgenup toqqissisimasumik meeraagaluarluni ataatatut isikkulimmik amigaateqarnerup kingunerisaanik arni illumi atugassanik pissarsiornermut siusissorujussuakkut ikiortalerpaa. Aqqanilinnik ukioqarluni sikkilinik iluarsaasarfimmi Nuummi Avannarlerniittumi siullerpaamik suliffittaarpoq.

- Nalunaaquttap akunneranut fire koruuninik akissarsiaqarpunga ilaatigut sikkilik assakaasuisa gummitaannik ilaartuisarlunga, aasakkullu aalisakkanut suliffissuarmi meeqqat allat peqatigalugit sulisarlunga. Assigiinngissuteqalaarpoq. Meeqqat allat imminnut iluaqutissaminnik aningaasarsiortarput, uangali akissarsiakka anaanannut tunniuttarlugit. Taamatut illumi atugassanut tunniussaqartarpunga, oqaluttuarpoq.

Anaanaminit, taamani GTO-p ineqarfiini iggassisartutut sulisartumit, inuunermi ilikkagassat pingaarnerit ilikkarpai. Piffissap nakkutiginissaa. Tamatigut piffissaq eqqorlugu takkuttuaannarnissaq. Salluliunngisaannarit. Taamaaliorsinnaanerlutit tamatigut apereqqaartassaatit.

Arnaa Ilulissaneersuuvoq Nuummut nunasisoq, tamaanilu Hans Jørgenip angutaa naapillugu. Arnaa paasitinneqarsimavoq arlaannik angusaqarusukkuni Nuummukartariaqartoq, tamaani sanaartornerujussuaq ingerlanneqarpoq, GTO-milu iggassisartutut atorfinilluni, Hans Jørgen oqaluttuarpoq.

Angunni Danmarkimut utereermat, tamatuma kinguneranik kisimiilluni juullisiorpoq, anaanaami nalliuttuni sulisariaqartarmat, kisimiittuugami. Taamanikkut angerlarsimaffimmini kisimiittumik mikisumik qimattariaqakkaminik qitornaqarnera apeqquserneqarneq ajorpoq.

Kisianni Hans Jørgenip meeraanermini juullisiortarnini alutornarluinnartutut suli eqqaamasarpai, iteraangamimi arnaata orpik angerlarsimaffitsillu pinnersareertarsimavai.

- Uulikullattarpunga iteraangama. Orpiup tikka naamasinnaavara, anillakkaangamalu – tassami orpik angisuujunngilaq – juullilli ulloriaa ikumasarpoq qaajasullu qalipaatigissaartut aamma siaartartut assigiinngitsunik qalipaatillit… tamarmik qinngorneqartarput, taava misigiuaannarpunga arlaannit pulaarneqarlunga, oqaluttuarpoq.

Inuunerup ikiortaa

Taamatut peroriartornera kinguneqarpoq Hans Jørgen Dinesenip qitornani pingasut, Lars, Iminnguaq aamma Nivikka nammineq meeraanermisut misigisaqartinniarlugit sutigut tamatigut iliuuseqarniarsimaneranik. Meeraassapput meeraanissartik tamakkerlugu. Qujanartumillu misigisimavoq tamanna angusimallugu, naak nammineq ilaatigut sakkortusarsimagaluarluni. Kisianni soorlu oqarneratut, nammineq meeraanermini ataatamisut isigisassaminik ataataqarsimanngilaq. Taamaallaat takorluugassamik.

- Taamaallaat nalunngilara ataatatut uanga qanoq pissusilersortannginnissara. Qitornakka qanorluunniit pisoqaraluarpat isumagiuaannassavakka, qulanngivilluni oqarpoq.

Qitornani nuliilu Margrethe, Kalaallit Nunaanni Aalisarsinnaanermut Akuersissutinik Nakkutilliisoqarfimmi sulisoq siornatigullu Niuernermik Ilinniarfimmi inspektøriusoq, ukiuni 30-ngajanni aapparisanilu, qitornaraat. Hans Jørgenip inuunermini arlalippassuarnik naammattuukkamini aalajaatsuulluni najortigiuarsimavaa. Tamanna Hans Jørgenip qujamasuutigiuarpaa.

- Margrethe tapersersortigiuaannarpara. 20-kkunnilli ukioqarluta inuunerma ilagiuaannarpaa, maannalu aanaallutalu aataanngorpugut qulinik ukiulimmut Tuilimmut aamma tallimanik ukiulimmut Qiviumut, oqarpoq.

- Piffissaq ingerlapallakkaangami, qungujulluni oqarpoq.

Sulisartutut oqariartarneq

Naak Hans Jørgenip ilinniarnissaminut sorleq toqqassallugu ilisimasimanngikkaluarlugu, suliffissaminik amigaateqanngisaannarsimavoq.

- Suliffissarsiuaannarpunga. Narrutuujunngilanga, erseqqissaavoq.

Nukappiararsuulluni Hans Jørgen Dinesen kilisaammut ikivoq, tassani soorlu nammineq oqarneratut illumik nakkutilliineq ilinniarlugu. Nunamut qaqigami portøritut suliffissarsivoq, taamatullu ukiuni qulini sulilluni. Tamanna nuannersunik aamma nuanniitsunik misigisaqarfiuvoq, erloqinartunik aamma pilluarnartumik qitornartaarnernik. Suliffik ilungersunartoq atorsinnaajumallugu soraaraangami arpattalerpoq. Radiohusitoqqamit Eqalugalinnguit ataata (Dødemandsvingip) tungaanut arpattarpoq, taava tassa asu. Kisianni arpaqqaarnerminit qaammatit qulingiluat qaangiutiinnartut siullerpaamik maratonimi arpaqataavoq.

- Angusaqarusukkuit taamaaliussaatit, namminerli kajumissutsinnik taamaaliussaatit, siunnersuivoq.

Ukiut qulit qaangiummata eqqarsaatigilerpaa portøritut sulineq namminerminut suli tulluartuunersoq. Inernera imaappoq; naamik. Taava sulisartunngorpoq, Nuummilu Qinngutsinni sanaartornerup aallartinnerani ilaatigut peqataalluni, tamaani kabelersuarnik siaarseqataasarluni. Sanasutut ilinniarsimasuunngilaq, kisianni suliassat suliarisartakkami ilaannik pikkorissarnerit pisariaqartut ingerlattarlugit.

- Ilisimatusarfimmi aallartikkama lektorip oqarfigaanga oqaatsikka arlaatigut iliuuseqarfigisariaqarivut, illarluni oqarpoq, nangillunilu oqarluni taamanikkut sulisartutut oqariataartartuulluni. Arpattarneq inuuneranut ilaajunnaarpoq. Illuatungaatigulli karatertarneq ingerlataralugu. Misigisani taamatut kiaguttarnikkut annittarlugit.

- Allat puigorlugit itisuumik eqqarsarnartarpoq, misiginartarporli allat ilagalugit, oqarpoq.

Powered by Labrador CMS