Aaqqissuisuuneq innersuussivoq: Politikkikkut suliffeqarfiusuni nikanarsaalluni tiinganiartoqartarnera tupaallannanngilaq

Siumup parteeqarfiani nikanarsaalluni tiinganiartarnernik oqaluttuarinninneq qujanartumik sammineqangaatsiarpoq, maluginiarparalu arnarpaaluit imminnut oqaloqatigiissimaannaratik, aammali nipituumik tamanut oqaatigissallugu toqqarsimagaat. Kommuneqarfik Sermersuumi borgmesteriusimasoq Asii Chemnitz Narup taama allappoq.

Iliuuseq pingaaruteqarluinnartuuvoq, isumaqarpungalu uagut inuiaqatigiittut arnat taakku qamuuna qutsavigissallugit pisussaaffigigipput, ilungersunartumik aalajangerniarneq qaangersinnaasimallugu saqqummernerannut.

Aaqqissuisuuneq innersuussivoq

Allaaserisaq una aviisimit Sermitsiamit tigusaavoq, aaqqissuisuunermit Poul Krarupimit toqqarneqarluni.

Taamaalillutit nittartakkami atuartartutut aviisimi allaaserisamik, nalinginnaasumik aningaasanik akeqartartumik atuarsinnaallutit. Neriuppugut allaaserisaq aviisit allaanerunerannik aamma tusagassiutini akeqanngitsuni issuakkatut nutaarsiassaannaannginnerannik takutitsiumaartoq. Aviisit pitsaassusaat annertooq itisiliinernit aamma tunuliaqutinik aamma minnerunngitsumik inuit pillugit allaaserilluakkanik pissuteqarput.

Neriuppugut misiliummik pisartagaqalernissannut isumassarsiorfigisinnaagit, taamaalillutik inuiaqatigiit ineriartornerannut malinnaalluarsinnaanerussagavit.

Aviisimut neqeroorummik pissarsigit – 38 39 40 sianerfigiuk imaluunniit mail adm@sermitsiaq.gl allaffigalugu

Paasinarpoq aalajangerniarneq ajornaatsuinnaasimanngitsoq, pisimasullu arlallit allaaserineqartut ukiorpaalussuit matuma siornatigut pisimasuusimasut – tamanna uppernarsaataavoq, saqqummernissamut sapiissutsip qamaniittup nassaariniarnera sivisuujusinnaasartoq. Saqqummiussaqartullu qutsaviginiarpakka pisariaqarluinnartumik, sapiillutik pingaarutilimmik aalajangersimanerannut, oqallinnermik pisariaqartumik aallarniisumut.

Uanga inuttut tupaallanngilanga – ukiuni ima amerlatigisuni politikkimiissimavunga, oqaluttuarineqartut uannut tupaallaatissaanatik. Aammalumi siullermiilinngilaq politikkikkut suliffeqarfiusuniit assingusunik saqqummersoqarneranut. Ilumoorlutali oqariarta: Atoqatiginnikkusuttutut iliorluni ikkatiginnilluni nikanarsaasarneq nutaajunaniluunniit politikkimik suliaqartuinnarnut attuumassuteqanngilaq – aamma allarpassuarni naammattoorneqarsinnaavoq.

Aamma – ukiuni kingullerni saqqummiunneqartartut ersarissumik takutikkaat – nunatsinniinnaq atuutinngilaq, nunarsuarmioqatigiinnili tamani naammattoorneqarsinnaalluni. Pineqartoq tassa angutit ilaasa arnanut qanoq ileqqulersornissartik nalummassuk, quilertanartumillu imaluunniit atoqatiginnikkusunnermik ilalimmik ikkatiginnilluni nikanarsaaneq atorlugu arnanik naqisimanninniartartut, tassuunakkut arnat suliaminnut pikkorissusiat pisinnaasaallu alartillugit, imminnut anguteqatiminnut angussuartut saqqumilaarnialersarlutik.

Naggaterpiaatigut pineqartoq tassa pissaaneqarusunneq: Taamaasiornikkut attaveqarnerit pisullu aqunneqarsinnaapput. Ajorsartorlu inissisimalersarpoq, naak nulumigut patitsinnerminit piffissaq sivisooq qaangiukkaluartoq, sullerikkaluaruniluunniit, tassaatinneqalersarluni arnaq illinnartoq, atortoq atoqatigisassatuinnaq isumaqarfigisaq, inuttut isigisassaanngitsoq. Ajorsarnerpaajusartorli tassa inuiaqatigiit: Ataqatigiinnivut mingutilersarpai. Arnarpassuillu akisussaassutsimik tigusillutik sassarnissaagaluannut tunuarsimaartilertarlugit – taamaasisoqarneranilu uagut inuiaqatigiittut pisuussutitsinnik pingaarutilimmik annaasaqartarpugut.

Ersarilluinnartumilli naligeeqatigiinnerput aamma annaasarparput. Arnanik atoqatiginnerusuttutut inukkutiginnilluni nikanarsaasarneq, nunatsinniinnaanngitsoq, nunarsuatsinnili tamarmi atuukkaluartoq, meeqqat kinguaassiutitigut atoqatigineqarsinnaasutut isiginniariaatsimut nunatsinni ajoraluartumik immikkut inissisimavugut.

Taamaattumik inuiaqatigiittut nunatsinni immikkut unammilligassaqarpugut. Inersimasut meeqqat tarrarsorfigisarpaat, takullugillu tusaasarpaat inersimasut iliuusaat oqaasiilu, allaat ileqqupalaat naliginnaasutut isikkoqartinneqalersinnaasarput, qaaseriaqalerlugu naapittuaraanni.

Taamaattumik naligeqatigiinnissatsinnut tamakkua akiliutaasarput, arnaq kinguaassiuutinut tunngasutigut nikanarsarneqaraangat. Immikkut unammilligassaqaqaagut, atoqatigiittarnernut tunngasutigut ersareqisumik meerartavut takussutissaqartittaratsigit. Taamaasiornikkut suli mikigallarneranni naaggaarsinnaanermut sungiussitinneqartanngillat, aamma pissaaneqarnerusarneq akuerineqartarpoq, tassami kannguttaatsuliortoq pissaaneqarnerusarmat atornerlunneqartumiit.

Naak nunatta siuttua?

Maanna oqallisaasut Siumumiit aallaaveqarput, uangalu saqqummiunneqartut uppernassusiat minnerpaannguakkulluunniit qularutiginngilara. Akerlianillu tupigusuutigilluinnarpara Siumup siulittaasuata Kim Kielsenip nipangersimalluinnaqqissaarnera. Siumumi inersimasortaqarnerpummi? Atorfilittaq qullersaq sakkortuumik isorineqarpoq, pisortaali qarluallanninnguamilluunniit oqaaseqanngilaq.

Tamannaannaanngilarli: Kim Kielsen nunamut tamarmut aamma siuttuuvoq. Naalakkersuisunut pisortaavoq, atorfilittaminullu akisussaasuulluni, matumanissaaq arnarpassuarnut. Kinguaassiuutitigut nakkarsaasarnernut nunap pisortaatut erseqqissumik akerliliinissaa uanga maqaasivara, maqaasivarattaaq nunatsinni politikikkut qaffasinnerpaajulluni siuttuusup ersarissumik partiimi iluani torersaanissaa, aammali naleqartitanut, naligiisitaanermut ataqqinassuseqaqatigiinnermut assigisaannullu najoqqutassat nunatta naalakkersuisuisa qanoq isumaqarnerat tusarusunnaqaaq. Naalakkersuisut Danmarkimut naligiisitaanissamik taama pingaartitsisigisut, immaqa partiiminni, namminerlu nunagisami naligiisitsinissaq aallarniutigisinnaangaluarpaat.

Powered by Labrador CMS