Aaqqissuisuuneq innersuussivoq: Politikeri peqqissaartoq, aalajaatsoq pikkorissorlu toqukkut qimaguppoq

Siornatigut Naalakkersuisuusimasoq Suka K. Frederiksen juulip 21-ani 2020-mi angerlarsimaffimmi Narsap Iluani, sivisuumik napparsimareerluni 55-nik ukioqarluni toqukkut qimaguppoq

Suka Narsami juulip 18ani 1965-imi inunngorpoq Narsamilu peroriartorluni. Taamaalilluni Suka inuunermi annersaani Narsami najugaqarpoq, Narsamut Kalaallit Nunaatalu Kujataanut qanittumik inissisimalluni.

Suka politikkikkut ingerlatsinermi, taamatullu Kalaallit Nunaannut kalaallillu ataatsimoornissaannut ilungersuuteqarluarnermigut ilisimaneqarluarpoq. Ilutigaluguli qularutigineqassanngilaq inuunermini ilaquttani annertuumik salliutittuarmagit, taamatuttaarlu Narsap Iluani nunaateqarfimminni, meeqqani ernuttanilu Nuummiittut peqatigalugit ilaqutariittut inooqatigiinneq pingaartilluarpai.

Aaqqissuisuuneq innersuussivoq

Allaaserisaq una aviisimit AG-mit tigusaavoq, aaqqissuisuunermit Christian Schulttz Lorentzenmit toqqarneqarluni.

Taamaalillutit nittartakkami atuartartutut aviisimi allaaserisamik, nalinginnaasumik aningaasanik akeqartartumik atuarsinnaallutit. Neriuppugut allaaserisaq aviisit allaanerunerannik aamma tusagassiutini akeqanngitsuni issuakkatut nutaarsiassaannaannginnerannik takutitsiumaartoq. Aviisit pitsaassusaat annertooq itisiliinernit aamma tunuliaqutinik aamma minnerunngitsumik inuit pillugit allaaserilluakkanik pissuteqarput.

Neriuppugut misiliummik pisartagaqalernissannut isumassarsiorfigisinnaagit, taamaalillutik inuiaqatigiit ineriartornerannut malinnaalluarsinnaanerussagavit.

Aviisimut neqeroorummik pissarsigit – 38 39 40 sianerfigiuk imaluunniit mail adm@sermitsiaq.gl allaffigalugu

Suka allaffimmiutut ilinniarsimasuuvoq, 1986-milu HK-mi sulinini aallartippaa. Taassuma saniatigut Suka uini Sofus peqatigalugu nunaateqarfimmik aallartinneranit suleqataaffigaa. 2007-miit 2010-mut qaffasissumik aqutsinermi akademimik ilinniarneq ingerlappaa naammassillugulu. Suka kommunip ingerlatsiviini sulinermini, pingaartumik atuarfeqarnerup, kulturip sulisoqarnerullu iluani pit saasumik ingerlavoq. Aammattaaq Suka arlalinnik siullermik Narsap Kommunerisimasaani kingornalu Kommune Kujallermi pisortaaffeqarlunilu aqutsisuuffeqarpoq.

Suka K. Frederiksenip politikkikkut sulinera 2005-mi aallartippoq, tassani Siumut sinnerlugu taamanikkut Narsap Kommuniani kommunalbestyrelsemut qinigaagami.

Politikkikkutersarissumik oqariartuuteqartartutut takorluuisinnaassuseqarluartutut nukittuutullu kommunimi ilaasortaanermini ilisimaneqarpoq. 2009-p naanerata tungaanut kommunimi politikerisut inissisimavoq.

Suka kalaallit nunaateqarnerannut annertuumik attuumassuteqarpoq, aallaqqaammut nersussuaatilimmut nuliatut, aammali Kalaallit Nunaanni nunaateqarnerup siuarsarnissaanut nunaateqarnermullu politikki pillugu anguniagaqarnermi siuttunut ilaavoq.

Tamanna tunulequtaralugu Suka Naalakkersuisuni nunaateqarnermi siunnersuisooqatigiinni siulittaasutut 2008mi toqqagaavoq, tassa niillunilu 2011 tikillugu.

Nuna tamakkerlugu poli tikkikkut ingerlatsinera Inatsisartunut qinigaaner migut 2014-mi aallartippoq. 2018-mi qinersinermi qinigassanngorteqqinniarani aalajangerpoq. Suka Inatsisartuni kommunalbestyrelsimilu sulinermini politikerisut pikkorissutut, ataqqisaasutut, anguniagalittullu takutitsisarpoq.

Suka politikeriuvoq inuttut isummaminik aalajangiussisimasartoq, ilutigalugulu assigiinngissutsit akimorlugit periarfissanik paasinnissinnaanermillu takutitsisarluni. Novemberimi 2016 Suka Naalakkersuisunut ilaasortanngorpoq, tassani aallaq qaammut Namminiilivinnissamut, Avatangiisinut, Pinngortitamut Nunalerinermullu Naalakkersuisunngorluni, aprilimilu 2017 nunanut allanut, namminiilivinnissamut nunaateqarnermullu Naalakkersuisuulluni.

Namminiilivinnissamut Naalakkersuisutut Suka siullerpaatut inissisimavoq, kalaallillu tunngaviusumik inatsisiliornissaannut ataat simiititaliamik pilersitsinissaannut aallartinnissaannullu pingaarutilimmik akuulluni.

Kalaallit tunngaviusumik inatsimmi ataatsimoortilernissaannut Suka takorluugaqarpoq, Kalaallit Nunaat namminiilivippat tunngaviusumik inatsisissaq ataatsimmoorfiussalluni. Tamatuma suliarinissaani Sukap annertuumik pingaartippaa siammasissumik innuttaasut peqataatinneqarnissaat, tassani nuna tamakkerlugu oqallinnermi ataatsimiititsinerlu aqqutigineqarluni. Kalaallit Nunaata namminiilivinnissaanut oqallinnermi innuttaasut takorluugaat, nuannaarutaat ernumaataallu pingaartillugit tusarusuppai.

Aammattaaq pingaartilluinnarpaa qulequttami tassani innut taasut isumaat assigiinngiiaartut innuttaasunit ataqqineqarnissaasa oqariartuutiginissaa, tassani Kalaallit Nunaat namminiilivissanersoq, qaquguqanorlu namminiilivissanersoq innuttaasunik aalajangerneqarnissaa pingaartitaralugu. Isertuunneqassanngilarlu Sukap nammineerluni Kalaallit Nunaata namminiilivinnissaa kissaatigigamiuk.

2016-mi ukiakkut Sukap Naalakkersuisutut nunaateqarneq politikkikkut akisussaaffigilerpaa. Suka nunaateqarnermut Naalakkersuisutut sulinermini inuussutissarsiummi ineriartornissamut periarfissat nutaat, tassanilu 2014-ni nunalerinermi ataatsimiititaliap eqqarsaatersuutigisaata piviusunngortinneqarnissaa immikkut ukkataralugit suliarai.

Naalakkersuisoqarfinni Naalakkersuisuuffigisaani tamani sulisunit Sukap kialaarnera Kalaallit Nunaatalu siuarsarnissaanut annertuumik piumassuseqarnera malugilluarneqarpoq, naalakkersuisoqarfiillu Sukamik suleqateqarnertik nuannaarutigeqaat. Tamanna pivoq naak suliassat pisariitsuinnaanatillu ilungersunaraluartut, soorlu Pituffimmi kiffartuussinissamut isumaqa tigiissummik annaasaqarneq, FNimi inuit pisinnaati taaffianni maalaaruteqarneq, Kalaallit Nunaata EU-mik ataavartumik soqutigisaqarnera, Kalaallit Nunaata nukittuumik Issittumi Siunnersuisoqatigiinni peqataanera allarpassuillu.

Kalaallit Nunaata soqutigisai Sukap aalajangiusimajuarpai, piffissallu sivikitsup iluani Naalakkersuisutut nukittuutut, isummertarnermigut ilisimaneqalerluni nunarsuatsinni ataatsimiinnerni pitsaasumik ilassineqaatigisarpai.

Suka 2017-mi nunanut allanut tunngasuni akisussaaffik tigoriitsiaannarlugu Naalakkersuisuni pingajussaanik Amerikamiut nunanut allanut ministeriannik Alaskami 2017-mi ataatsimeeqateqarpoq. Tassani taamanik kut nunanut allanut ministeriusumik Rex Tillersonimut Kalaallit Nunaat kalaallillu inuiaqatigiit Amerikamiut Kalaallit Nunaanniinneranni annertunerpaamik iluaqutissinneqarnissaat ersarissumik oqariartuutigai.

Amerika Avannarlermi Issittumi Siunnersuisooqati giinni ataatsimiinneruppat, imaluunnit Canadamik suleqateqarneq pillugu ataatsimeersuarneruppat, EU-mi ministerit allat pineqarpata, Naalagaaffeqatigiinneq pillugu Københavnimi ministerit kunngikkormiunillu oqaloqatigiinnermi, Naalakkersuisut Kalaallit Nunaata nunarsuarmioqatigiinnermi apeqqutinik isummerfissani isumaannik aalajaalluni ersarissunik oqariartuuteqartuarpoq.

Suka K. Frederiksen

Ateq: Suka K. Frederiksen

Ilinniagaq: Aqutsinermi akedimimik ilinniagaq, Allaffissornermik ilinniarsimasoq

Politikkikkut sulinera: Siumut sinnerlugu Narsami Kommunalbestyrelsemut ilaasortaavoq 2005-2009

Nunalerinermi siunnersuisoqatigiinni siulittaasoq 2008-2011

Siumut sinnerlugu Inatsisartuni Ilasortaq 2014- 2018

Namminiilivinnissamut, Avatangiisinut Pinngortitamut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq 2016- 2017

Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut, Nunalerinermullu Naalakkersuisoq 2017-2018

Inuttut: Suka K. Frederik-senip qimatarai uini, meeqqat sisamat, ernuttat tallimat. 1991-mi nersussuaatilimmut Sofus Frederiksenimut katippoq, Suka Sofusilu ukiut 40-t tikingajallugit aappariipput.

Reykjavikimi sinniisoqarfeqalernissamik suliaqarneq Sukap ingerlateqqippaa, Kalaallit Nunaatalu Bruxellesimi, Københavnimi Washington D.C.imilu sinniisoqarfianut tikeraanissaminut pingaartitsivoq, taamaalillunilu kissaatigisani, suleqateqarnermik itinerusumik paasisaqarnissani, taamatullu Naalakkersuisut anguniagaasa nunani allani sulisunit qanoq ingerlanneqarnersut paasisaqarfiginissaat soqutigilluarlugu.

Tassunga atatillugu Naalakkersuisutut aaqqissuussinerni annertuuni takutitsilluartarpoq.Aammattaaq Suka politikeriuvoq sulerusussusilik inuttullu piumassusilik. Nuna tamakkerlugu sivikitsuinnarmik politikeriunermini suliniutit amerlasuut aallartisarlugillu naammassisaqarfigai, kalaallillu inuiaqatigiit ineriartornerannut pingaarutilimmik akuulluni, tassani innuttaasut nunallu ineriartornera mianeralugit peqqissaarullugillu ingerlallugit.

Inussiarnersuunera eqqissisimasuuneralu suleqatinut tamanut tuniluuttarpoq. Suka illarumatuujuvoq quiasaarumatooq, tamannalu suleqataasa naalakkersuisoqataasalu ingerlaannaq malugaat. Qularutissaanngilaq Sukap peerunnera Kalaallit Nunaanni politikkikkut ingerlatsinermi annaasaasoq annertooq, tassani politik kikkut ingerlatsiinnaraluaruni qanoq angusaqartigisinnaanera eqqarsaatigiinnarlugu.

Annertuumik piumassuseqarnera Sukap Naalakkaersuisutut sulinermini ilisarnaataapput, innuttaasunut, suleqatinut, suleqataasullu nukik pigisaa malugineqarluartarpoq. Tassani Kalaallit Nunaata tunngaviusumik nukittorsarnissaanut innutaasut tapersersuinissaata pingaaruteqarnera annertuumik paasisimasaqarfigaa.

Napparsimagaluarluniluunnit politikkikkut sulinermini unereerluni inuiaqatigiinnut iluaqutaasussamik pitsanngorsaaqataarususseqarnermigut sulinissaminut nukissaqartuarpoq. Nappaassuarmik kræftimik eqqugaasunut ilaqutaasunullu atuakkiorpoq. Innut taasut Danmarkimi peqqissariartut atugaasa pitsanngorsarneqarnissaat anguniarlugu Suka suliaqarpoq, aammattaaq oqariartuutigaa nappaassuaq kræft pillugu kalaallisut paasissutissat amerlanerusut pigineqarnissaat pisariaqartoq, tassuunakkut takuneqaqqissinnaavoq inuiaqatigiinnut pitsanngorsaaqataarusulluni sulerusussuseqarnera, naak nappaammik eqqorneqaraluarluni.

Aammattaaq sivisuumik napparsimallutik katsorsartittariaqartut sinnerlugit napparsimasut oqaaseqartartussaannik peqartariaqarnera pillugu ujartuivoq, tassani napparsimasut pisinnaatitaaffii soqutigisaallu ukkatarineqarnerunissaat ujartorlugu. Neriuutigaarputsuliniut taanna allanit ingerlateqqinneqarumaartoq.

Suka K Frederiksenip inuuneranut, sulineranut, inuttut pissusaasut politikkikkullu sulineranut Kalaallit Nunaannik inerisaarusunneranut annertuumik ataqqinninneqarpoq. Suka amerlasuunit maligassiuisutut oqaatigineqartarpoq, tamannalumi qularnanngilaq, naak Suka siusippallaarujus suartumik toqukkut peerukkaluartoq Kalaallit Nunaat sunniutilimmik nukittuumik nammineernerusorlu pilersippaa.

Sukap eqqaaneqarnera ataqqinartuuli.

Steen Lynge, Naalakkersuisoq Nunanut Allanut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik

Kenneth Høegh, Naalakkersuisoqarfimmi Pisortaq

Aviisi AG uani pisiariuk:

Powered by Labrador CMS